Töökoha hindamine: Tööohutus autotöökojas

Töökoha hindamine: Tööohutus autotöökojas

Enamiku inimeste jaoks on töö nende elu oluline osa. Oma tervisesse tuleb suhtuda ettevaatlikult ja vastutustundlikult, et oma töövõimet pikemas perspektiivis säilitada ja õnnetusi vältida. Mõlemad on nii töötajate kui ka tööandjate huvides. Eriti autotöökodades. Töökoda varitseb palju ohte ja tehnika areng ei muuda neid vähemaks. 

Tööohutust ja töötervishoidu saab ettevõttes saavutada ainult koos, eriti töökojas. Optimaalse töökoha kvaliteedi saavutamiseks on ettevõtetes vastutavatel isikutel seadusest tulenev kohustus süstemaatiliselt tuvastada ja hinnata kõiki riske ja terviseriske, millega inimesed tööl kokku puutuvad. 

Töökoha hindamine: kus varitsevad ohud?

Tulemuste põhjal määratakse seejärel ettevõtte jaoks sobivad ohtude ennetamise meetmed. Kogu seda protsessi nimetatakse "töö hindamiseks". Seejärel tuleb see nn ohutus- ja tervisekaitsedokumentidesse fikseerida ning vajadusel näiteks tööinspektorile kättesaadavaks teha. 

Ohtudel ja terviseriskidel võivad töökojas olla erinevad põhjused, näiteks masinad ja tööriistad, kemikaalid ja kiirgus, müra ja vibratsioon, stress ja ajasurve, ruumikliima ja valgustus või asend ja koormate käsitsemine. Potentsiaalseid ohuallikaid on arvukalt, eriti autotöökojas, eriti seoses masinate tööga. "Paljud õnnetused juhtuvad käsimasinate (trellid, painduvad, lihvimismasinad jne) ja käsitööriistadega (kruvikeerajad, lõikeriistad, plekilõigud jne), kuna kasutatakse kahjustatud või valesid tööriistu või eiratakse lihtsaid kaitsemeetmeid," ütleb AUVA. See on koostanud ettevõtetele juhise töökoha hindamise ja tööohutuse kohta sõidukite töökodades. 

Elektriautod vajavad erilist kaitset

Täielik kasutusjuhend kui keskne teabeallikas on siin keskse tähtsusega. Sama oluline on korrapärane hooldus ja ilmsete defektide kontrollimine.

Lisaks on elektroonikahoidlad ja -seadmed potentsiaalsed ohuallikad ning üle 30 V vahelduvpinge (vahelduvpinge) ja 60 V alalispinge (alalispinge) pingete sagenev kasutamine sõidukitehnoloogias alternatiivsete ajamite, näiteks kütuseelementide, hübriidtehnoloogia ja elektrisõidukite kaudu. See toob kaasa elektriohu kerevoolust ja kaare tekkimisest sõidukitel töötamisel, mis omakorda loob erinõuded tööohutusele.

Austrias nõutud ohutus- ja töötervishoiuteenused viiakse kuni 50 töötajaga töökohtades läbi kontrollide kaudu vähemalt iga kahe aasta järel (1-10 töötajat) või iga kolme aasta järel, kui on ainult kontoritöökohad, ja igal aastal (11-50 töötaja puhul). Neid kontrolle saab AUVA-lt taotleda tasuta, eeldusel, et tööandjate juures ei tööta kokku üle 250 töötaja.

Tööohutuse ja töötervishoiu seadus kui mandaat tööandjatele

Austrias on hindamise õiguslikuks aluseks tööohutuse ja töötervishoiu seadus (ASchG) ja sellega seotud määrused. ASchG sisaldab tööandjatele seaduslikku mandaati omal vastutusel tööga seotud riskide tuvastamiseks ja hindamiseks ning sellest tulenevalt nende võimalikult suureks kõrvaldamiseks või vähendamiseks meetmete kindlaksmääramiseks, dokumenteerimiseks ja rakendamiseks. Eesmärk on töötingimuste pidev parandamine, mis peaks kaasa tooma tööõnnetuste ennetamise ja tööga seotud haiguspuhkuse minimeerimise.

Hindamise eesmärk on võimaldada tööandjal süstemaatiliselt ja organiseeritult töötajate ohutuse ja tervisekaitset pidevalt parandada ja jälgida. Nagu Austria Kaubanduskoda rõhutab, tuleb hindamiskontseptsiooni kaasata töötajad, keda see otseselt puudutab.

Riskide ennetamise põhimõtted

Tööandja peab hindamise käigus järgima järgmisi riskiennetuse põhimõtteid vastavalt ASchG §-le 7:

• Vermeidung von Risiken,
• Abschätzung nicht vermeidbarer Risiken,
• Gefahrenbekämpfung an der Quelle,
• Berücksichtigung des Faktors „Mensch bei der Arbeit“,
• Berücksichtigung der Gestaltung der Arbeitsaufgaben und Art der Tätigkeiten der Arbeitsumgebung, der Arbeitsabläufe und Arbeitsorganisation,
• Berücksichtigung des Standes der Technik,
• Ausschaltung oder Verringerung von Gefahrenmomenten,
• Planung der Gefahrenverhütung,
• Vorrang des kollektiven Gefahrenschutzes vor individuellem Gefahrenschutz,
• Erteilung geeigneter Anweisungen an die Arbeitnehmer.

Põhimõtteliselt võib tööandja hindamise ise läbi viia. Vajadusel tuleks kohale kutsuda vastavad spetsialistid, näiteks ohutusspetsialistid või tööarstid. Vastutus on aga alati tööandjal.

Neid 8 kriteeriumi tuleb arvesse võtta

Eelkõige tuleb arvesse võtta järgmisi kriteeriume:

• die Gestaltung und die Einrichtung der Arbeitsstätte,
• die Gestaltung und der Einsatz von Arbeitsmitteln,
• die Verwendung von Arbeitsstoffen,
• die Gestaltung der Arbeitsplätze,
• die Gestaltung der Arbeitsverfahren und Arbeitsvorgänge und deren Zusammenwirken,
• die Gestaltung der Arbeitsaufgaben und die Art der Tätigkeiten, der Arbeitsumgebung, der Arbeitsabläufe sowie der Arbeitsorganisation,
• der Stand der Ausbildung und Unterweisung der Arbeitnehmer sowie
• besonders gefährdete oder schutzbedürftige Arbeitnehmer.

Ennetusmeetmed määratakse riskide tuvastamise ja hindamise alusel. Riskianalüüsi tulemused ja sellega seotud riskiennetusmeetmed tuleb fikseerida ohutuse ja tervisekaitse dokumentides (hindamisdokumentides). Dokumentatsiooni tuleb hoida ajakohasena.

Hindamine on pidev protsess

Riskide tuvastamine ja hindamine tuleb vajadusel üle vaadata ja kohandada muutuvate oludega. Seda tuleb teha eelkõige pärast õnnetusjuhtumeid, tööga seotud kahtlustatavate haigestumiste ilmnemisel, uute töövahendite, töömaterjalide või tööprotsesside kasutuselevõttu, samuti uute leidude ilmnemist töödisaini valdkonnas ja tööinspektsiooni nõudmisel. 

Kaubanduskoda ja AUVA on koostanud hindamise ja dokumenteerimise näidisvormid. Need vormid on veebisaidil  https://www.eval.at/  – AUVA, WKO ja AK ühisprojekt, nagu öeldakse, „ÖGB ja Tööstusliidu sõbralik toetus” –  saadaval.