Tugev hääl tasuta remondiks

Tugev hääl tasuta remondiks

Millised on praegu Austria sõltumatu varuosade kaubanduse suurimad väljakutsed?

Ma arvan, et sõltumatu varuosade kaubandus on nagu paljud teised liikuvussektoris tegutsejad, sest see on ümberkujundamise faasis. Peame valmistuma erinevate ajamikontseptsioonide suuremaks kooseksisteerimiseks. Samal ajal arenevad sõidukid sõltumata ajami kontseptsioonist üha enam veerevateks võrku ühendatud andmekeskusteks, mis tähendab, et andmete ja digitaliseerimise teemad muutuvad järjest olulisemaks. Tuleviku mobiilsusturul on sõltumatu remondituru jaoks palju võimalusi, aga ka riske – eelkõige sõidukitootjate üha märgatavam suundumus turu isolatsiooni poole. Selle suundumuse vastu võitlemine on suurim väljakutse.

Kuidas saab Sõltumatute Osamüüjate Liit oma liikmeid toetada?

VFT asutati enam kui 30 aastat tagasi sõltumatute autoosade edasimüüjate ühendusena ja on sellest ajast alates järk-järgult avanenud liikmetele teistest turusegmentidest. Meie liikmete hulka kuuluvad täna ka järelturu sõidukiosade tootjad, sõltumatud töökojad ning sõltumatud autotööstuse IT- ja andmete pakkujad. Tüüpilised ettevõtete suurused ulatuvad kohalikult tegutsevatest väikeettevõtetest kuni keskmise suurusega ettevõteteni, mis tegutsevad riiklikult või piiriüleselt. Sellest näete juba järgmist: Sõltumatu remonditurg on väga killustatud ja tekitab sõidukite remonditurul kõrge konkurentsi. Kui aga võrrelda sõltumatut remondisektorit selle vastaspoolega ehk hästi organiseeritud, globaalselt tegutsevate autofirmade võrgustikega, osutub nõrgaks kohaks ka iseseisva remondisektori killustatus. Siin alustab VFT oma tööd. Sõltumatu remondisektori huvirühmana oleme pühendunud ausatele konkurentsitingimustele autotööstuse järelturul. Seetõttu on meie tegemistel ja tegemistel üks keskne eesmärk: luua tootjavõrgustikele ja sõltumatutele ettevõtetele võrdsed mängutingimused ehk võrdsed starditingimused.

Mida ma selle all mõtlen: Kui tahan oma ettevõttes edukas olla, pean tegema midagi paremini kui mu konkurendid – olgu selleks siis teenuse kvaliteet, klienditeenindus või kulud või hind. Tõhus konkurents on seega tarbija seisukohast äärmiselt oluline. Konkurents saab aga toimida vaid siis, kui minul kui sõltumatul ettevõttel on samad üldtingimused kui sõidukitootjast sõltuval ettevõttel. Hea näide on mootorsõidukite grupierandi määrus, mis on kehtinud üle kümne aasta ja mille juurutamise nimel oleme koos Euroopa partnerliitudega kampaania teinud. See on üks olulisi nurgakive, mille eesmärk on tagada aus konkurents sõidukitootjate ja sõltumatu remondisektori pakkumiste vahel. Motor Vehicle GVO on sama oluline paljude tuhandete töötajatega sõltumatute ettevõtete jaoks kui ka nende kümnete miljonite klientide jaoks. Selle taustal on ELi Komisjoni välja kuulutatud mootorsõidukite grupierandi määruse pikendamine viie aasta võrra kuni 2028. aastani põhimõtteliselt positiivne. VFT-na oleme aga pühendunud kaasnevate eeskirjade kohandamisele tehnoloogia hetkeseisuga (märksõna: andmete kättesaadavus), aga ka teatud turul toimuvate arengutega, mis on vastuolus mootorsõidukite GMO ideega (märksõna: monopoolsed osad, mida müüvad ainult sõidukitootjad oma võrgustike kaudu). Lisaks on meie hinnangul vaja karmistada ka regulatsioone tootjapoolse hoolduse ja hoolduse garantii kehtivuse kohta vastavalt tootja spetsifikatsioonidele.

Millised eesmärgid olete VFT esimehena endale sõnastanud?

Edu on minu jaoks oluline. Olen VFT jaoks edukas, kui suudan koos kolleegide juhatuses, meie liikmete, partnerite ja nende klientidega anda häält, mida võetakse kuulda. Sõltumatu remondituru hääl, mis ütleb: Oleme turul olulised tegijad ja meid on palju. Maksame oma tööga makse ning loome ja säilitame töökohti. Samuti ei karda me uute väljakutsete ees. Kuid me tahame õiglasi raamtingimusi. Viimase nelja aasta jooksul on Walter Birner esimehena andnud olulise tõuke sõltumatule remondisektorile, sealhulgas avanud VFT-d uutele turusegmentidele, ning on edukalt käivitanud palju asju, mida saan nüüd koos kolleegidega edasi arendada. Ühingu vaatenurgast tahan koos oma juhatuse meeskonnaga – nendeks on Walter Birner, Thomas Hermanky, Klaus Hölbling, Jörg Neimcke, Georg Ringseis ja Roland Zacha – ja meie peasekretäri Wilfried Stöckliga VFT veelgi laiemale alusele panna ning veenda veelgi rohkem ettevõtteid selle projekti olulisuses. Iga uue partneri ja iga liikmega, kes on isiklikult ja sisuliselt pühendunud, muutume tugevamaks – ja koos sellega ka meie hääl valjemaks.

Milline on praegu olukord tarneahelatega – millistes segmentides on veel probleeme ümbertellimisega?

Väga erinev. Paljudes segmentides toimivad tarneahelad täiesti sujuvalt. Kuid on ka üksikuid valdkondi, kus see veel päris nii ei ole. Sõltumatu osade kauplemise ja sõltumatute töökodade suureks eeliseks on alati olnud nende paindlikkus ja vastupidavus. Kasu on ka heast koostööst osade tootjatega.

Mil määral on praegu sõltumatute ettevõtete juurdepääs remondi- ja hooldustöödeks vajalikele tootjaandmetele piiratud?

Elektrooniliselt uuendatud sõidukid muutuvad ka sõltumatu remondituru jaoks üha olulisemaks. Sõltumatu remonditurul on ju iga teine ​​üle nelja-aastane auto hooldatud, hooldatud ja remonditud. See tähendab, et lihtne, kiire ja kindel sõiduki diagnostika ning täielik kättesaadavus ja juurdepääs remondi- ja hooldusandmetele – aga ka varuosadele – on muutumas järjest olulisemaks, et äri saaks tõhusalt ja ökonoomselt ajada. Praktikas seisavad sõltumatud töökojad, sõltumatud osade edasimüüjad, autotööstuse IT-teenuste pakkujad ja paljud osade tootjad silmitsi märkimisväärsete takistustega. Tehniline areng on aga sageli vahend tehnilisele teabele juurdepääsu piiramiseks; vaid kaks näidet: üha sagedamini näeme sõidukiosadel OEM-i aktiveerimiskoode, mis on kinnitatud varuosadele – tavaliselt QR-koodina – ja mida ei edastata sõltumatutele turuosalistele. Kui neid QR-koode ei saa lugeda näiteks mitme kaubamärgi diagnostikaseadmetega, ei saa neid osi nende seadmete kaudu aktiveerida. Sellega üritatakse vabaturult pärit varuosade paigaldamist raskendada või isegi takistada. Või võtame sõiduki omadused. Tootjavõrk pääseb hõlpsalt juurde sõiduki paigaldamise ja konfigureerimise funktsioonidele. Seda teavet sõltumatutele turuosalistele üldjuhul kättesaadavaks ei tehta.

Ja need olid vaid näited sõiduki staatiliste andmete kohta. Olukord ei erine dünaamiliste sõidukiandmetega, st sõiduki kasutamisest reaalajas genereeritud andmetega. Ainus, kellel on sellele juurdepääs, on sõidukitootja. Ja nad saavad täiesti oma äranägemise järgi otsustada, kas nad andmeid edastavad, kellele, millal ja millisel kujul neid edastavad. Selle põhjal konkurents lihtsalt ei toimi.

Kuidas peaks tulevikus olema sõltumatutele töökodadele võimalik piiramatu juurdepääs andmetele?

Soovitud Euroopa andmete seadusandlus seab siin põhisuuna. Andmeseaduse eesmärk on anda kasutajatele suurem kontroll oma andmete üle. See tähendab, et kasutajatel peaks olema juurdepääs andmetele, mida nad loovad toodete või seotud teenuste kasutamise kaudu. Samal ajal peaks kasutajatel olema ka võimalus anda need juurdepääsuõigused üle enda valitud kolmandale osapoolele. Kasutaja andmeseaduse tähenduses on isik või ettevõte, kes omab, liisib või rendib toodet või kasutab teenust. Märkimisväärne mõju: see looks näiteks aluse, et kasutajad saaksid teha toote tootjast sõltumatult vaba otsuse (digitaal)remondi või -hoolduse pakkujate valiku osas.

Siiski ei oleks kasutajatel uusi õigusi, kui juurdepääs nende andmetele oleks raskendatud. Seetõttu on toodete tootjad või teenusepakkujad kohustatud muutma andmed läbipaistvaks ja hõlpsasti juurdepääsetavaks. Samas on tootjad ja pakkujad piiratud ka kasutaja või kolmandate isikute tegevuse jälgimise osas. Eelmisel aastal esitatud andmeseaduse ettepanek on esimene oluline samm tugeva Euroopa andmemajanduse jaoks, mis asetab kasutaja keskmesse. Vaba sõidukituru vaatenurgast on kindel ka üks: üldisest andmeseadusest üksi ei piisa. Praegu on andmetele privilegeeritud juurdepääs ainult sõidukitootjatel, mis tulenevad sõidukitesse paigaldatud süsteemide tehnilisest konstruktsioonist. See annab sõidukitootjatele turgu valitseva seisundi ja konkurentsieelise – koos sellega kaasnevad negatiivsed tagajärjed: Euroopa tarbijad ja ettevõtted jäävad ilma suuremast valikust uuenduslike ja taskukohaste liikuvus- ja moderniseerimisteenuste osas. Seetõttu vajab sõidukisektor sektoripõhiseid õigusakte. ELi Komisjonilt – ja eriti Austrialt – nõutakse nüüd kiiresti samme.

Millised meetmed võiksid Teie hinnangul tagada sõltumatute ettevõtete püsimajäämise tulevikus?

Kõik meetmed, mis aitavad kaasa ausale konkurentsile autotööstuse järelturul. Aus konkurents tähendab: võrdsed starditingimused tootjavõrgustikele ja sõltumatutele ettevõtetele. Juba on mainitud mitmeid olulisi valdkondi, kus on vaja võtta meetmeid võrdsete võimaluste loomiseks.

Prognooside kohaselt kahaneb varuosadega kauplemise maht järgmise kümne aasta jooksul – kui palju ootate?

Oma viimasel VFT tööstuse koosolekul, mis toimus jaanuari lõpus, uurisime koos osalejatega just neid küsimusi. Juhtimiskonsultatsioonifirma Roland Berger esitas hiljutises uuringus selle kohta arvud ja esitas selle meile: Põhimõtteliselt võib eeldada, et aku-elektrisõidukite “traditsiooniliste” varuosade vajadus on keskmiselt 30 protsenti väiksem kui sisepõlemismootoriga sõidukitel. Lähiaastatel jääb sellest aga järelturul vähe silma. Tänasest perspektiivist vaadatuna töötavad sisepõlemismootorid kuni 2040. aastate lõpuni, kuid elektrisõidukite osakaal suureneb järk-järgult. 2040. aastal peaks nõudlus varuosade järele vähenema 13–17 protsenti. Eeldatakse, et seda langust leevendab osaliselt vajadus akuga elektrisõidukite jaoks spetsiaalsete varuosade järele. Selliste osade – eelkõige ajamiakude, elektrimootorite ja jõuelektroonika – üleeuroopaline turu maht 2040. aastal on hinnanguliselt kuni seitse miljardit eurot.

Milliseid poliitilisi raamtingimusi oleks teie arvates soovitav, et tagada tulevikus vaba varuosakaubandus?

Tegutseme Euroopa siseturul. Seetõttu on ELi majanduspoliitiline raamistik ülioluline. Praeguse Euroopa Komisjoni üks majandusprioriteete on ebavõrdsuse kaotamine. Eesmärk sobib minu arust. Mida ma tahan? Et selle eesmärgi poole püüeldakse järjekindlamalt.

Kas sel aastal on tulemas mingeid kuupäevi otsuste tegemiseks, mis mõjutavad osakaubanduse tulevikku Austrias ja ELis?

Ka siin mängivad EL ja selle institutsioonid – ja eelkõige komisjon – olulist rolli. Järgmiste eurovalimisteni pole aga palju aega. See on kavandatud kevadeks 2024. Kui EL komisjon määrab oma töökoormuse selleks õigusloomeperioodiks. Näiteks kui tegelikult täidetakse sektorispetsiifilist andmeseadust või disainidirektiivi uut versiooni, siis näeme otsuseid, mis ei mõjuta mitte ainult sõltumatu varuosade kaubanduse, vaid kogu sõltumatu remondisektori tulevikku ja seega lõppkokkuvõttes ka sõidukikasutajate tulevikku Austrias ja Euroopas.