Väärtuslikud näpunäited rehviäri jaoks

Väärtuslikud näpunäited rehviäri jaoks

Austria rehviturg on natuke nagu kuulus klaas, mis – olenevalt vaataja suhtumisest – on kas tühi või pooltäis. 2019. aastal müüdi selles riigis 5,3 miljonit rehvi, koroonakriisi 2020. aastal 4,7 miljonit ja 2021. aastal taas peaaegu 5,1 miljonit. "Hinnanguliselt stabiliseerub turg keskpikas perspektiivis selle taseme ümber," ütleb Michael Peschek-Tomasi. Reifen Partner GmbH (point-s) tegevdirektor pidas Austria rehvispetsialistide ühingu korraldatud veebiüritusel VRÖ Reifentag loengu, mis haakus suurepäraselt ürituse üldteemaga “Rehviäri väljakutsed tulevikus”.

Turg on seega küllastunud, kuid positiivsest vaatenurgast on see vähemalt stabiilne. Kuid üks asi, mis sellest kunagi ei saa, on igav! Selle tagavad pidevad uuendused ja edasiarendused. „Rehvimaailmas tuleb kasv uuenduslikumatest ja seega ka kallimatest rehvidest,” ütleb Peschek-Tomasi. Ja suuremad rehvid ka! Kui 2020. aastal oli umbes 14 protsenti kõigist Austrias müüdud premium-rehvidest suuremad kui 18 tolli, siis 2026. aastal toodetakse turu-uuringute kohaselt 25,3 protsenti rehvidest 18-tollise ja suuremana. See tähendab, et iga neljas toodetud esmaklassiline rehv on vähemalt 18-tolline. "Klassikaline 206/55 R16 asendatakse erinevate 18- ja 19-tolliste mõõtmetega, milles autod tarnitakse originaalvarustusena," ütleb Peschek-Tomasi. Selle tulemusena tõuseb keskmine rehvi hind oluliselt. Samuti suureneb oluliselt esemete mitmekesisus, mis omakorda toob kaasa vastavalt suurema ladustamisvajaduse. Samas aga laohoidlates vajalik ruum.

 "Muutades 16 tollilt 18 tollile, peate riiulid teisendama ja kaotama 18,9 protsenti riiuli kõrgusest. Seega elimineeritakse iga viies riiul," selgitab Peschek-Tomasi. Teisisõnu: ladustamismahud vähenevad ja neid tuleb vastavalt laiendada. Rohkem ruumi on vaja ka kohaletoimetatavates sõidukites. Ning kõrgemad rehvihinnad suurendavad järelejäänud laoseisu ja seega ka seotud kapitali. Peschek-Tomasi sõnul võivad järelejäänud laoseisud suureneda 73 protsenti. Ühesõnaga, seotud kapital suureneb ja rehvimüüjate kasum väheneb. "Ma arvan, et paljud tööstuse inimesed ei ole teadlikud, kui suured need mõjud on," ütleb punkti boss.

See muudab veelgi olulisemaks täpse arvutamise, tööprotsesside optimeerimise ja tegevuse kitsaskohtade ning täiendavate tuluallikate leidmise. Viimane oli VRÖ rehvipäeva teise loengu teemaks: Peter Eisele Flow Consultingust. “Klientidele tuleks alati pakkuda lisateenust,” soovitab Eisele. See võib olla näiteks rataste pesemine või rataste tasakaalustamine.

Ja muidugi jalgrataste hoidmine. "See on ülim distsipliin ja tugevdab klientide lojaalsust," ütleb Eisele. Lisaks sai hoiustatud rattad enne hooaega ette valmistada, suurendades seeläbi läbilaskeaegu. Eisele sõnul on 400 laokomplekti rattaid lava kohta suurus, mis katab hästi kulud ja loob ruumi ka investeeringuteks. Igal juhul on 200 komplekti liiga vähe; rehviäri poleks siin enam kasumlik.

400 komplektiga etapi kohta võite oodata 20 minutit rattavahetuse kohta. 30-minutiline tsükkel on seevastu vajalik vaid suure hulga rataste puhul, mida laos ei ole, kuna need tuleb esmalt maha laadida ja üle vaadata, seega pole ettevalmistustööd võimalikud. Igal juhul tasuks üle vaadata hoiukoht, et teada saada, kas on vaja näiteks uusi rehve või remonditöid.

Tasakaalustamisel soovitab Eisele seda mitte lihtsalt juhuslikult pakkuda ja küsida “Kas peaksime tasakaalustama?”, vaid selle asemel minna kliendiga detailidesse ja tuua näiteks välja, et tasakaalustamine oleks asjakohane, sest eelmisel korral seda ei tehtud. Lisaks peaksite isegi mitu korda pakkuma tasakaalustamist. Isegi kui klient võis sellele kontoris ei öelda, peaks mehaanik uuesti juhtima tähelepanu sellele, et ratta rutiinse kontrolli käigus avastas ta tasakaalustamatuse. Enamasti nõustuvad kliendid siis ja esitavad tellimuse.

Hea brutokasumi annaksid Eisele sõnul ka lisateenused nagu rataste pesu või rataste joondamine. Rattajoondus on isegi “puhas brutokasum”, kuid siiski peaaegu “tähelepanuta”, st tähelepanuta jäetud. Velgede pesemine omakorda maksab kasutuskuludena arvestatuna umbes 50 senti kuni 1 euro rehvikomplekti, kui selleks on masin. Kuid selle eest saate küsida umbes 15 eurot.

“Pesumasin on sageli vales kohas, see peab olema ligipääsetav ja töökojas peavad jalutuskäigud lühikesed olema,” räägib Eisele. Kaks kuni kolm pesumasinat on ideaalsed, kui pakute regulaarselt pesu ja ka jalgratastele, mida ei ole laos. Kui sul on 1000 panipaika, tasuks Eisele sõnul kaaluda isegi täisautomaatset masinat. Ja tal on veel üks näpunäide: rattapesu ei pea tegema paigaldaja, vaid pigem odavam töötaja, näiteks endised töötajad, kes saaksid enne hooaega midagi juurde teenida. Nii saab personalikulud piirides hoida. Üldiselt soovitab Eisele rehvimüüjatele üht: nad peaksid pakkuma oma teenuseid enesekindlalt ja maksma vastavalt.