Bensiin veres
Andreas Fojtik juhib Bisambergis autotöökoda kõikidele markidele, keskendudes klassikaliste autode restaureerimisele.

Bensiin veres
„Erinevalt kaasaegsetest autodest on vanaautodel isiksus, nad räägivad sinuga,” kirjeldab Andreas Fojtik ajaloolise lehtmetalli võlu, mida liigutavad sisepõlemismootorid. 60-aastane meistermehaanik ja autosportlane näeb, et need isiksused näitavad sageli kapriisseid külgi, muuhulgas ka tema igapäevases autos, 1970. aastatest pärit Triumph Stagis. "See on kahtlemata üks maailma kümnest halvimast autost, kuid sellega on väga lõbus sõita," muigab ta. Ja lööb mootoriehituse väidetava tehnilise progressi vastu kohe laia külje: "Oma 3,5-liitrise kaheksasilindrilise töömahuga Stag vajab maanteel umbes 7,5 liitrit kütust 100 kilomeetri kohta – tänapäevased sportautod pole pärast 50 aastat kestnud arendustööd palju ökonoomsemad." Ennast tunnistav bensiinipea suhtub elektriautode trendi ka skeptiliselt. Praegused mudelid on liiga rasked, liiga väikese ulatusega, liiga kallid ja ka äärmiselt ohtlikud. Autohoov on avatud kõikidele markidele ja teeb ka §57a ülevaatusi, kuid seni, kuni Fojtik juhib, ei tule ettevõttesse elektriautosid. Perepeana asutas ta ettevõtte Viinis 1989. aastal ja kolis Bisambergi 2017. Abikaasa Irene oli alati tema kõrval ning ka kolm poega Alexander, Filip ja Florian ei olnud suguharust kaugel – nad kõik õppisid autotehnikat ja töötavad nüüd perefirmas.
Andreas Fojtik juhib uhkusega ringkäiku oma ulatuslikus töökojas, kus muuhulgas tegeleb ta klassika kallal, millest maailmas on alles vaid üks. Nende hulka kuuluvad Rolls Royce EX-17 aastast 1927, Gräf und Stift SR45 aastast 1924 ja 104 aastat vana Ballot 3.0, esimene vormel 1 võitnud auto maailmas. "Meil on au, et saame neid autosid raha eest remontida," ütleb õnnelik Fojtik, kes naudib oma perfektsionistliku tööeetikaga klassikaliste autode spetsialistide ringkondades kõrgeimat mainet. "Kahjuks pole see alati nii romantiline, kui see kõlab," ohkab klassikameister. Varuosade hankimine muutub järjest keerulisemaks ning paljud komponendid, mida enam ei leita, tuleb käsitsi trei- ja freespinki kasutades ümber teha. Hoolimata elektromobiilsuse tõrjumisest pole Andreas Fojtikul kliimakaitse ja jätkusuutlikkuse osas paha südametunnistus, pigem vastupidi. "Oleme kindlasti kõige jätkusuutlikum ettevõte 50 kilomeetri raadiuses," ütleb ta, "sest me keeldume äraviskamise mentaliteedist ja parandame juba olemasolevaid asju."