Määrdeained: uued universaalsed

Määrdeained: uued universaalsed

Autotööstus:AC2T research GmbH teadusdirektorina kujundate aktiivselt määrdeainete arenduse tulevikku – kuhu see teekond läheb?

Nicole Dörr: Elektromobiilsuse kasvav levik toob endaga kaasa uued nõuded määrdeainetele ja töövedelikele sõidukites. Peaaegu kõik suuremad määrdeainete tootjad on selle teema üles võtnud ja praegu käib elav konkurents selle nimel, kes suudab turule tuua uue ajamitehnoloogia jaoks parimad tooted. 

Mille poolest erinevad elektriautode määrded sisepõlemismootoriga sõidukite omadest?

Klassikaline mootoriõli näiteks peab hakkama saama kütusekulu ja põlemisel tekkiva tahmaga – need ei mängi elektrimootoris loomulikult mingit rolli. Sel juhul peab aga laagrite määrimine olema kohandatud väga suurtele pööretele. Elektrimootorid pöörlevad praegu umbes 10 000 pööret minutis, kuid trend on 30 000 pööret minutis ja rohkem. Nende nõuete täitmiseks kasutatakse määrdega määritud veerelaagreid, et tagada mootori eluaegne määrimine.

Kas puhtalt elektrimootoriga sõidukil siis enam õlivahetust ei toimu?

Põhimõtteliselt on elektrisõiduki töövedelikud ette nähtud nende kasutusea jaoks ja nende vahetamine pole ette nähtud. Erinevate ülesannete jaoks on aga mitu ressursiahelat. Elektrimootori mähiseid tuleb jahutada, käigukasti määrida ja akut hoida ideaalses temperatuurivahemikus. Mootori jahutuse ja käigukasti määrimise juhtimine sama vedelikuga ühes vooluringis on määrdeaine arendamise jaoks keeruline ülesanne. Temperatuuri reguleerimiseks sobiks vesi tegelikult tänu madalale viskoossusele ja suurele soojusmahtuvusele ideaalselt, kuid määrimiseks on vaja stabiilset ja piisavalt kõrge viskoossusega kilet. Vastuolu, millele peame laboris kompromissi leidma.

Kas määrdeõlitootjad suudavad mootoriõliäri languse korvata elektrisõidukite töömaterjalidega?

Seda ei maksa oodata. Praegu toodetakse maailmas igal aastal umbes 36–40 miljonit tonni määrdeaineid, millest umbes 30 protsenti kasutatakse autotööstuses mootoriõlidena. Õlitööstus arendab praegu ka sünteetiliste estrite või süsivesinike baasil elektrisõidukite määrde- ja jahutusvedelikke, kuid vajaminevad kogused moodustavad vaid osa varasematest mahtudest. Määrdeainete tootjad valmistuvad juba praegu muudatusteks, kui sisepõlemismootorid kunagi tegelikult keelatakse.

Milliseid töövedelikke kasutatakse elektriauto aku jahutamiseks?

Tavaline meetod põhineb jahutusplaatidel, mille kaudu voolab vee ja glükooli segu. Selle kaudse jahutuse asemel - jahutusvedelik ei tohi kokku puutuda akuelementidega - kasutatakse üha enam nn sukeljahutust. Siin loputatakse üksikuid akuelemente otse elektrit mittejuhtiva vedelikuga. Nii saab aku temperatuuri hoida täpsusega alla 1 kraadi Celsiuse järgi, optimeerides seeläbi aku efektiivsust. Ülem-Austria firma Kreisel Elektrik on selle sukeljahutuse patenteerinud. Sellist vedelikku hakkas hiljuti pakkuma määrdeainete tootja TotalEnergies.

Milliste praeguste määrdeainete sektori uurimisprojektidega te praegu töötate?

Meie klientide hulka kuuluvad tuntud määrdeainete tootjad ja autotarnijad. Muuhulgas testime elektrisõidukites kasutamiseks välja töötatud vedelike pikaajalist käitumist. Eesmärgiks on kavandada töömaterjalid sõiduki kasutuseaks, seega peab stabiilsus olema tagatud kogu kasutusaja jooksul. Kui testid näitavad, et need ei vasta nõuetele, saame oma oskusteabe abil anda soovitusi retsepti muutmiseks, et saavutada optimaalne tulemus.