Teadmised kaitsevad mootori kahjustuste eest

Teadmised kaitsevad mootori kahjustuste eest

Dietmar Schmidt on tehnik, ettevõtja ja kirglik autojuht. Ta muutis oma ühepereelamu Alam-Austrias energiasõltumatuks ülitõhusa fotogalvaanilise süsteemi, elektrisalvesti ja soojuspumbaga ning asutas koheselt omandatud oskusteabega konsultatsioonifirma. Arvutiarhitektuuri sügava asjatundjana teab ta, kuidas kasutada arvuteid oluliselt väiksema võimsusega ilma jõudlust ohverdamata ning on sellel põhineva ka ärimudeli välja töötanud. Kirgliku maastikujuhina on ta ka Jeep Club Austria president. "Mind võivad häirida ilmsed vigased konstruktsioonid, kavandatud vananemine või tõestatud tehniliste saavutuste halvenemine," ütleb praegu 60-aastane koolitatud mehaanikameister, kes lõpetas omal ajal ka HTL-i elektrotehnika erialal.

12-aastase 1,8-liitrise TSI mootoriga Seat Altea omanikuna pidi Schmidt ühel päeval registreerima oluliselt suurenenud õlikulu. Umbes 120 000 kilomeetri pealt tõusis õlikulu kuni 1,5 liitrini 1000 läbitud kilomeetri kohta. Schmidt oli muidu oma Alteaga väga rahul ja jõudis asja lõpuni. Ta aitas mootorit lahti võtta automehaanikutest sõbra töökojas. Selgus, et põlemiskambrid ja klapid olid juba tugevalt karboniseerunud, sest ilmselgelt oli põlemiskambrisse sattunud mootoriõli. “Lähemal uurimisel avastasime, et õlikaabitsa rõngas oli ummistunud ja õli ei saanud enam korralikult välja voolata,” selgitab Schmidt. Mis teda kui kogenud autotehnikut selle juures eriti häiris: "Alates 1930. aastatest on õlikaabitsate rõngad varustatud piklike piludega, mille kaudu õli kergesti välja voolab. Ilmselgelt tahtis VW seda uuesti leiutada ja tegi selle asemel väikesed augud, mis aja jooksul ummistuvad ja seega õli äravoolu blokeerivad." Schmidt avastas ka ilmseid tehnilisi puudujääke ajastusahelat uurides ja õlipumba õlirõhku mõõtes. "Õlirõhk 5000 p/min juures oli vaid 1,5 baari ja tühikäigul vaid 0,5 baari – mootor töötas praktiliselt alati alumisel piiril." Seega polnud ime, et puhthüdrauliliselt juhitav ketipinguti ei suutnud aja jooksul pikenenud ajastusketti enam korralikult pinges hoida. See tähendas, et igal ajal tekkis ketilülide hüppamise oht, mille tulemuseks on suured mootorikahjustused.

Schmidtil oli nüüd kaks võimalust: kas vahetada mootor välja – mis aga ei oleks lahenduse tagamaid probleeme lahendanud – või asendada üksikud komponendid täiustatud varuosadega. Pärast mõningast uurimistööd leidis Schmidt Mahlest täieliku TSI remondikomplekti, mis ei sisalda mitte ainult traditsiooniliste ja end tõestanud õlikaabitsate rõngastega kolbide komplekti, vaid ka jõudlusaega ajastusketti, mis ei veni ja tugevamat õlipumpa, mis tõstab tühikäigul õlirõhku ja tõstab selle 5 baarini 5000 p/min juures. Pärast umbes neljatunnist tööd vahetati kõik komponendid välja ja mootor pandi uuesti kokku. 35 000 kilomeetrit hiljem on Schmidt tulemusega ülimalt rahul: "Remont maksis mulle vaid umbes veerandi vahetusmootorist. Sellest ajast on Seat sõitnud paremini kui kunagi varem ega vaja isegi sõrmkübarat õli 1000 kilomeetri kohta!"