AI aitab nõuete töötlemisel

AI aitab nõuete töötlemisel

Esinejad Manfred Kubik (BIM-i asetäitja), Alexander Bayer (VVO tehnikabüroo juht), Franz Ofer (värvi- ja kerekompetentsikeskuse juht) andsid teavet kahjude lahendamise kohta aja jooksul. Loenguid ja sellele järgnenud arutelu modereeris Arthur Clark, endine BIM kereehitustehnik, keremaalija ja velsep. Kuulajate hulgas olid ka Viini kereehituse meistrieksami kandidaadid. Viini Riigi Autotehnoloogia Gildi korraldatavat üritust toetavad ettevõtted Audatex/Solera, DAT Austria ja Eurotax.

Manfred Kubik rääkis tüübilehtedest, millest see kõik alguse sai. Vajalikud remonditööd märgiti tüübilehele, esemed vormistati kontoris ja dokumendid saadeti postiga andmeandjale. Ta arvutas edastatud kahjuaruanded ja saatis need töökotta. Töökoda või ekspert teavitas kuludest sõiduki omanikku või kindlustusseltsi. "Keskmine töötlemisaeg oli 3–4 nädalat – faks oli suur hüpe," ütleb Kubik. Hiljem tulid Eurotaxi arvestusraamatud, kust sai valida kõik ametikohad, mis võttis palju aega. Lõppkokkuvõttes moderniseeriti andmete kogumine ja arvutamine arvutilahenduste abil. Algul oli üks CD kuus, et importida andmeid uute mudelite ja uuendatud hindade kohta, hiljem tulid DVD-d, sest kuus saadeti üle 4 GB andmeid.

Täna töötavad töötoad 3D-kahjustuste salvestamisega, olemas on mobiilsed lahendused ning igakuised uuendused jooksevad taustal täisautomaatselt. Andmemaht on tohutult kasvanud, ulatudes 8–12 GB-ni kuus. Töötoad suhtlevad kindlustusandjatega foorisüsteemiga portaalide või kindlustuse seisu puudutavate kuvade kaudu. Kindlasummalisi lisakulusid saab nõuda portaali töötlemise kaudu; mõnikord on saadaval elektroonilised arved. "See tähendab, et kogu protsessi saab elektrooniliselt ja täpselt jälgida, mis tähendab, et me minimeerime sidevead," ütleb Alexander Bayer. Pandeemia ajal on digitaliseerimine astunud hiiglasliku sammu edasi. Väikseid kahjustusi kontrollitakse vaid osaliselt ja paljudel juhtudel hinnatakse fotode abil. Üha sagedamini kasutatakse ka videovaatamist. "Oluline on rõhutada, et videot ennast ei salvestata, vaid ainult fotod kahjustusest," rõhutab Bayer. Põhimõtteliselt määrab vastav kindlustusselts konkreetse kahjujuhtumi puhul ülevaatuse liigi - eksperdiga kohapeal, ekraaniarvutusena fotode alusel, tele-/fotoekspertiisina fotode põhjal või videoülevaatusena.

Kindlustusandjatel ja andmepakkujatel on erinevad süsteemid, sest see ei oleks kõigile vastuvõetav, kuna tegemist on iseseisvate ettevõtetega, millel on oma lahendused. "Soovime, et ettevõtted näeksid arvutustarkvara paremat turuletoomist," ütleb Franz Ofer. Andmepakkujate küsitluste ja Federal Guildi veebiküsitluse kohaselt töötab üle 40 protsendi ettevõtetest töökojas arvutusprogrammideta. Seoses uute tehnoloogiate, materjalide ja nende töötlemisega muutub kahjude menetlemisel arvestus pidevalt ning oluline on olla alati kursis.

Tulevik seisneb tehisintellekti (AI) kasutamises kahju tuvastamiseks ja hindamiseks; andmepakkujad juba katsetavad uusi tehnoloogiaid. Uusimate digitaalsete tööriistade kasutamine suurendab kliendi jaoks läbipaistvust ning säästab ressursse nagu aeg ja personalikulud. "Hoolimata digitaliseerimise ja tehisintellekti edenemisest on eksperte vaja ka tulevikus. See tähendab, et eriväljaõppega töötajatega spetsialiseerumisvaldkondi on rohkem," ütleb Bayer.

Kuigi elektroonilised vahendid muutuvad üha keerukamaks, on inimesed endiselt esikohal, nagu kõik arutelus osalejad nõustusid. "Töökoda ja asjatundja peaksid alati kohtuma silmade kõrgusel ja vahetama mõtteid. Remondifirmal on arvutuse järgi õigus, see ta peaks saama – mis ta kaalub, see tal on," räägib Ofer. "Dialoogis on kaks asjatundjat – üks remondib ja teine ​​kontrollib, eesmärk on tagada kliendi sõidukile ökonoomne remont." VVO peatehnik Alexander Bayer rõhutas, et hindab avatud arutelusid ja ühist lahenduste leidmist kui olulisi ehitusplokke Austria kindlustus- ja remonditööstuse koostöös. "Just seepärast toimib kahjude menetlemine väga hästi, millest annab tunnistust kohtus pooleli olevate asjade madal tase. See, millele töökojal õigus on, tuleneb sellest, kuid kulud peaksid olema kindlustusseltsile vastuvõetavad ka kindlustusmakses."

• 7.215 Millionen versicherter Fahrzeuge in Österreich, davon 5.133 Millionen Pkw.
• 1.345.830 Schadensfälle, davon 463.473 Haftpflichtfälle, 882.357 Kaskofälle.
• 2.688 Millionen Euro Schadensleistung, davon 1.152 Millionen Euro für Haftpflichtfälle, 1.536 Millionen Euro für Kaskofälle.