Testige Kawasaki Z900 – Godzilla väikest vennapoega

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am und aktualisiert am

Karged, selged servad, minimalistlikud värvipritsmed, kuri välimus ja kitsas tagaosa – Kawasaki Z900 on äge alasti ratas. Peaaegu mangine – heas mõttes. Vaid mõne minuti pärast Z900 sadulas saab selgeks: see pole Godzilla, vaid vähemalt tema väike agressiivne vennapoeg, kes tahab sind kogu su naha ja juustega ära süüa. 

Knackige, klare Kanten, minimalistische Farbtupfer, ein böses G’schau und ein knappes Heck – die Kawasaki Z900 ist ein grimmiges Nakedbike. Fast räudig – im positiven Sinn. Bereits nach wenigen Minuten im Sattel der Z900 wird klar: Es ist nicht Godzilla, aber zu mindestens sein kleiner, aggressiver Neffe, der dich mit Haut und Haaren gleich fressen will. 
Karged, selged servad, minimalistlikud värvipritsmed, kuri välimus ja kitsas tagaosa – Kawasaki Z900 on äge alasti ratas. Peaaegu mangine – heas mõttes. Vaid mõne minuti pärast Z900 sadulas saab selgeks: see pole Godzilla, vaid vähemalt tema väike agressiivne vennapoeg, kes tahab sind kogu su naha ja juustega ära süüa. 

Testige Kawasaki Z900 – Godzilla väikest vennapoega

© Erich Reismann
© Erich Reismann
© Erich Reismann
© Erich Reismann
© Erich Reismann
© Erich Reismann
© Erich Reismann
© Erich Reismann
© Erich Reismann
© Erich Reismann
© Erich Reismann
© Erich Reismann
© Erich Reismann
© Erich Reismann
© Erich Reismann
© Erich Reismann

ergonoomika

Tere tulemast ausa alasti ratta sadulasse: Põlvenurk on mõnusalt sportlik, iste paikneb mootorratta keskel (istme kõrgus 795 mm) keskel ning lai lenks sirutab piloodi diskreetselt sportlikult vaid üle esiratta. Metsik sõit algab mugavalt, kuid siiski aktiivselt. Pisut alla 209 kilogrammi kaaluva, sõiduvalmis ja täis paagiga Kawasaki Z900 jäi napilt alla tehase spetsifikatsioonile (210 kg). Tõenäoliselt andis vahe sisse Akrapovici väljalasketoru, millele kehtib lisatasu (alates 861,50 eurost).

Käitlemine

Mõnusalt neutraalse istumisasendi tõttu ootasin samasugust juhitavust. Ja saada ka. Alasti jalgrattad kipuvad olema rohkem väleda poole peal; siin-seal kostab tippkiirusel kerget lenksu lehvimist või õõtsumist ümber pikitelje. Z900 puhul nii ei ole. Siin on Jaapani insenerid leidnud täpselt õige tasakaalu agility ja stabiilsuse vahel. Isegi jõhkralt kiiretes kurvides püsib Z900 kindlalt teel ja tõmbab kurvides täpselt selle joone, mis määrati esmakordsel pööramisel. Sarnaselt Kawasaki Z650-ga särab suur õde suurepärase, enesekindlust inspireeriva tasakaaluga: mitte närviline, mitte kõikuv, aga ka mitte tülikas ega kangekaelne. Täpselt nii tuleb alasti ratast juhtida. Meeldiv: Joone korrigeerimine on endiselt võimalik isegi siis, kui nurk on väga kallutatud. See annab teile palju kindlustunnet ja usaldust – isegi kui olete mõnda nurka pisut liiga optimistlikult sihtinud.

Mootor/käigukast

Aplaus, aplaus! Kawasaki andmetel toodab 948 kuupmeetriga neljasilindriline reas 125 hj. Subjektiivselt on tegemist ülimalt elurõõmsate hobustega, kes võistlevad julgelt madalamas ja keskmises kiirusvahemikus ning võtavad siis tipus taas hoo üles. Pöördemoment on aga jõudlusest palju põnevam: märgitakse 98,6 njuutonmeetrit. Ja on tunne, et nad on juba tühikäigul kohal. Neljasilindrilise jaoks üsna ebatüüpiline, Kawa mootoril on keskel nii palju poomi, et arvad, et istud suurel V2-l. Ei ole palju reas neljasilindrilisi mootoreid, mis panevad mind raevutsema, kuid Z900 mootor annab tõesti löögi. Z900 paistab silma, eriti maateedel, kus tippvõimsus on palju vähem oluline kui võimas keskmine. Kurvist on lihtne minna käik kõrgemale, ilma kurvi väljumisel nälgimata. Käigukast teeb koostööd ja käiguvahetused on nii sujuvad. Sõitmise osas on Z900 pälvinud "väga hea" hinnangu.

Veermik

Kawasaki läheneb kahvlile huvitavalt: 41 mm USD kahvel on reguleeritav vedru eelpinge ja tagasilöögi jaoks, kuid ainult vasakpoolsel ribal - mõlema jaoks. Kui aus olla: ma ei märganud seda isegi katsetades ega teadnud seda isegi. Amortisaator on reguleeritav ka vedru eelpingestuses ja tagasilöögis. Huvitav: meie katsemootorrattal oli eelkoormus täiesti väljas, välja arvatud üks niit. See seletab ka mõnevõrra, miks kaldenurk ei olnud nii suur. Tallatoed said maapinnaga kontakti üsna varakult. Raskemad sõitjad võiksid siin veidi ümber reguleerida, et reguleerida tagumist taset ja vedru negatiivset käiku. Aga viimane töötas hästi. Kawasaki Austria teabe kohaselt on madal vedru eelkoormus tehaseseade. Üldiselt on šassii väga igapäevane – mitte liiga pingul ega liiga lõtv. Eriti meeldis mulle kahvel. Kuigi ka siin on pidurdamisel noogutamist, on seda oluliselt vähem – otseses võrdluses Yamaha MT-09 või Suzuki GSX-S 750-ga. See on eriti meeldiv kurvi sissesõidul, kuna hargis on vähem liikumist ja see tundub kindlam. Sellegipoolest on esimesed sentimeetrid suhteliselt pehmed, enne kui toimub väga läbipaistev edenemine ja kahvel muutub oluliselt tihedamaks. Tähelepanuta jäänud asfaldiääred ei jõua lenkstangi filtreerimata, vaid on suures osas märgatavalt välja triigitud. Väga peen häälestus maateedele ja juhi normaalkaalule. Tagaosa tundus mulle natuke liiga pehme. Z900 vajus sellel istudes veidi longu ja liikumisel oli liikumist suunamuutuste vahel. Mitte kunagi halb, mitte kunagi tüütu, kuid siiski märgatav. Ka siin saabub peagi progresseerumine ja summutab esimesed vibratsioonid. Üldiselt sobib šassii paigutus väga hästi Z900 peamise kasutusvaldkonnaga, nimelt maateedega. Just seetõttu, et šassii pole nii kõva kui laud, neelab see väga rahulikult ja närve säästvalt täpselt need konarused, mis kindlama šassii puhul piloodilt veidi rohkem tähelepanu nõuavad.

Pidurid

Ees on kasutusel vaid 300 mm lainelised pidurikettad. Esmapilgul tunduvad need pigem magusad kui jõhkrad. Kuid koos aksiaalpiduripumba ja - kahjuks ainult - telgsuunas keeratud pidurisadulatega hammustab Kawasaki Z900 kõvasti ega aeglusta mitte jõhkralt, vaid julgelt. Isiklikult oleksin soovinud natuke rohkem tagasisidet piduriheebli kohta, aga see on kurtmine kõrgel tasemel. Tagaratta pidur on meeldivalt tõhus ja seda saab peenelt reguleerida. Ma ei pannud ABS-i puhul suurt midagi tähele. Kui see juhtus, siis tõenäoliselt tagapidurist. Käsipiduri hoova minimaalne pumpamine kasutamise ajal tuleb üsna hilja. Järeldus: kivikindel. 

Märkas

Kui mänguline on Kawasaki Z900 käsitsemine. Piisab mõnest kiirest kurvist ja tekib tunne, et ratas teeb täpselt seda, mida sina tahad. Heli oli Akrapovicist hoolimata pisut vaoshoitud. Siin on taaskord süüdi Euro4 heitgaasinorm. Suurepärane: veojõukontroll puudub. Objektiivne ajakirjanik minus tahab seda kritiseerida, eks selles hinnaklassis on ju teisigi rattaid, millel on TC, aga kuna mootor ripub nii ilusti gaasihooval ja nii tugeva läbipaistva keskkohaga, siis ei vaja see veojõukontrolli, et ohutu ja kiire oleks. Lisaks vastab see minu jaoks Z alasti ratta nõuetele: vähem on rohkem. Täisdigitaalne spidomeeter oma musta ekraaniga mitte ainult ei näe hea välja, vaid on ka väga hästi loetav.

Ebaõnnestunud

Jälle kummist pidurivoolikud. See ei pea tõesti nii olema. Ja esiküljel aksiaalselt kruvitud pidurisadulat, noh, pole ka eriti esile tõstetud. Muidu ei oskagi muud mõelda. 

 

Katsetulemus Kawa Z900, autor p.bednar

 

Rohkem infot kohta Kawasaki Z900

Hea toetusega KOKKU Austria

Rohkem action-fotosid proovisõitudest leiab Instagramist: apex_moto_at

Või jälgi meid Facebookis: Apex Moto