Th!nk Linn: Kasutu remont

Th!nk Linn: Kasutu remont

2010. aastal puhtelektri jõul töötava väikeauto Th!nk City ostuga soovib Kärnteni rakenduskõrgkool uurida elektromobiilsuse väljavaateid igapäevaelus. Pärast seda, kui liitium-ioonakuga varustatud kaheistmeline auto on oma tiiru teinud umbes 30 000 kilomeetrit, lülitub see ühel päeval üle hädasõiduprogrammile.

Hoolimata järgnenud odüsseiast läbi mitmete töötubade ei ole võimalik Th!nk uuesti vee peale saada. Põhjus: Tootja Th!nk Global AS on nüüd maksejõuetu ning tehnilist infot ja varuosi pole enam võimalik leida. Nii satub väike elektriauto Villach 2 tehnikakutsekooli, kus selle peaks erialaõpetaja Daniel Haidi juhitud kooliprojekti raames autotehnoloogia kursusel osalevad tüdrukud ja poisid taas teele panema. Eesmärk on taastada selle tehnoseisund osana kuluoptimaalsest remondist ja koostada sertifikaat vastavalt paragrahvile 57a. Algab diagnostiline krimipõnevik.

● Vähe amortiseerunud auto esialgne diagnoos näitab: Kontrolli mootori tuli põleb, auto töötab ainult hädaabiprogrammis. Vesi pääses sisse tagumise vasakpoolse katuse mõlgi kaudu. Šassii mõlemal pool eesmised õõtshoova kummid on rebenenud, pidurikettad ja -klotsid väga roostes ning tagumised pidurid kinni. 
● Deformeerunud plastkatus keeratakse lahti ja töödeldakse mõlgi kompenseerimiseks kuumaõhupüstoli ja soojuslambiga - edutult. Kuna asenduskatust ei leita, kruvitakse terastoed tagasi ja autoinseneri tudengid teevad plekist sobiva asenduskatuse. 
● Katse leida Boschi diagnostikaseadme abil ajami vea põhjust sõiduki elektroonikas, ebaõnnestus esialgu sobiva diagnostikatarkvara puudumise tõttu. Lõpuks leitakse Kärnteni rakenduskõrgkoolist sülearvuti, kuhu on installitud Th!nk diagnostikatarkvara, kuid seegi ei näita mingeid vigu.

● Parda elektrisüsteemi lähemal uurimisel selgub, et kaks kaitset on puudu. Lisaks on kaitsmekarp niiske ja tugevalt oksüdeerunud. Muud vead viitavad ebaõnnestunud paranduskatsetele: Juhtmestiku kaabel on rebenenud, kaks jooteühendust on ebakvaliteetsed, kaks kaablit on liiga pikad, CAN siini kaablid ei ole väändunud.
● Aku side kontrollimiseks lülitatakse Th!nk pingest välja. Raske aku tõstetakse seejärel sobivate tõstevahendite puudumise tõttu lihasjõu abil välja, samal ajal abistab kümme õpilast. 
● Katkine kaabel ja liiga pikad kaablid asendatakse ja joodetakse uuesti ning aku paigaldatakse uuesti – seekord akutõstuki abil. Proovisõit õnnestus, uuesti paigaldatakse ka armatuurlaud ja puhastatud kaitsmekarp.
● Järgmisel proovisõidul lülitub auto ilma nähtava põhjuseta uuesti avariirežiimile ja kuvab kõrgepinge vea. 
● Armatuurlaud võetakse uuesti lahti, kontrollitakse ja pannakse uuesti kokku ning ennäe imet, Th!nk töötab taas ja draivi remont on jätkuvalt edukas.
● Pindmised kerekahjustused parandatakse rooste eemaldamise, lihvimise ja värvimisega. Sobivate varuosadeta pole aga võimalik pidureid ja õõtshoobasid parandada, seega jääb Th!nk pikapi ülevaatuseks valmis seadmine kaugeks. 
● Järeldus: diagnostiline krimipõnevik lõpeb pooliku lahendusega; Th!nk City, mis on sõiduvalmis, kuid pole ühistranspordiks heaks kiidetud, jääb FBS Villach 2-sse õppetööna. 

Kas teadsid, et… 

Th!nk City oli esimene Euroopas toodetud elektriauto, mis oli valmis seeriatootmiseks ja millel oli EL tüübikinnitus. 1999. aastal võttis Ford üle enamuse Norra väikesõidukitootja Pivco Industries aktsiatest, nimetas ettevõtte ümber Th!nk Nordic AS-iks ja arendas välja Th!nk City. 2009. aastal väljus Ford uuesti ning ettevõtte võtsid üle Norra riik ja Soome autotootja Valmet. Täielik tootmisvõimsus kuni 12 000 sõidukit aastas saavutati Soomes Uusikaupunkis asuvas Valmeti tehases 2010. aasta lõpus. Austria maaletooja Denzel lisas oma portfelli Th!nk City, kui see varustati algse Zebra aku asemel liitiumioonakuga. 2011. aastal libises Norra tootja pankrotti ja ettevõtte võttis üle Venemaa investor Boriss Zingarevitš. Siiani pole selge, kas ettevõte jätkab kunagi elektriautode tootmist.