Ukraina sõda kaalus Austria majandust aastaid

Ukraina sõda kaalus Austria majandust aastaid

Austria Konjunktuuriinstituut (Wifo) ootab 2022. aastaks SKT kasvu 3,9 protsenti. Seda väärtust ennustati juba märtsi lõpus tehtud kevadprognoosis ja jääb protsendipunkti võrra alla prognoosile, mida majandusteadlased ennustasid eelmise aasta sügisel. Ja 2026. aastaks langeb see vaid 1,4 protsendini. 

Nüüd esitatud keskpika perioodi prognoos näitab, et Ukraina kriisi mõjud koormavad Austria majandust veel pikemat aega. Venemaa sõda Ukraina vastu pärsib Austria majanduskasvu kuni kümnendi keskpaigani.

Aastatel 2022–2026 aeglustub SKP kasv keskmiselt pool protsendipunkti. Novembris eeldatud 2,6 protsendi asemel aastas näib praegu realistlik vaid 2,1 protsenti aastane reaalkasv. Ja see pärast seda, kui eelnevad aastad oli Corona tõttu nõrk olnud ja tegelikult oleks oodanud tagasilöögi ehk tugevat taastumist.

Nüüd jääb see oluliselt nõrgemaks: Praeguses keskpika perioodi prognoosis on kirjas: „Rahvusvahelisele arengule tuginedes nõrgeneb SKP kasv 2026. aastaks keskpika perioodi trendikasvuni umbes 1½% (Ø 2022/2026 +2,1% aastas, Ø 2010/2019 +1,5% aastas).

Vaatamata sellele “märgatavale nõrgenemisele” põhjustab demograafilistest muutustest tingitud suurenev tööjõupuudus prognoosiperioodil tööpuuduse märgatavat langust: Wifo prognoosi kohaselt jõuab töötuse määr kriisieelsele tasemele juba 2022. aastal ning 2026. aastal peaks see olema 6%.

Omicroni laine Hiinas ja eelkõige Ukraina sõda süvendavad ja pikendavad rahvusvahelistel turgudel alates 2021. aastast juba täheldatud tugevat hinnatõusu. Selle põhjuseks on peamiselt järsult tõusvad energia, tooraine ja vahetoodete hinnad ning transpordikulude märkimisväärne kasv võimsuse kitsaskohtade ja sellest tulenevate tarneviivituste tõttu. Wifo ekspertide hinnangul tõusevad tarbijahinnad Austrias 2022. aastal peaaegu 6% ja 2023. aastal 3¼%. Siiski on inflatsioonimäär keskmises perspektiivis tõenäoliselt vähemalt ¼ protsendipunkti kõrgem EKP 2% eesmärgist.

Kuigi sel aastal tehakse täiendavaid kulutusi, et pehmendada kõrgest inflatsioonist tulenevat ostujõu kaotust ja tagada Ukrainast pärit pagulaste varustatus, jääb 2022. aastaks prognoositav puudujäägi suhe 2021. aasta oktoobri keskpika perioodi hinnanguga (koos maksureformiga) 2,4% tasemele nominaalsest SKPst. "Selle põhjuseks on inflatsiooniga seotud tulude suurenemine," seisis prognoosis. 2026. aastaks peaks eelarve puudujäägi suhe langema 0,4 protsendini SKTst.