See on tõesti see, mida meie tööstus praegu teeb

See on tõesti see, mida meie tööstus praegu teeb

Maailmamajanduse väljavaated halvenevad jätkuvalt. Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on juba langetanud oma globaalse kasvu prognoose. Põhjus: Lisaks Covidi pandeemiale on nüüd Ukrainas sõjaga täiendav kriis, mis koormab ka majandust. Aga kuidas läheb autotehnikutel? 

Maailmapanga hinnangul kasvab maailmamajandus tänavu Ukraina sõja tõttu ligi protsendipunkti võrra vähem, kui algselt eeldati. Maailmapanga president David Malpass ütles hiljuti, et nüüd oodatakse 3,2-protsendilist kasvu. Maailmapank eeldas varem 4,1 protsenti.

IMFi juht Kristalina Georgieva tekitas kohtumisel juba järjekordse segaduse, enne kui langetas oma prognoosi, rõhutades, et esimest korda paljude aastate jooksul on inflatsioonist saanud "paljude maailma riikide jaoks selge ja aktuaalne oht". "See on maailmamajandusele tohutu tagasilöök," ütles IMFi juht. Maailmamajandus oli hoo kaotanud juba enne Venemaa rünnakut Ukrainale. Jaanuaris hindas IMF 2022. aasta globaalseks kasvuks 4,4 protsenti. "Sellest ajast peale," ütleb Georgieva, "väljavaade on oluliselt halvenenud." Selle peaökonomist Pierre-Olivier Gourinchas rõhutas nüüd: "Maailma majanduse väljavaated on saanud tõsise tagasilöögi, peamiselt Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse." Oma uues prognoosis ootab IMF tänavu vaid 3,6-protsendilist globaalset kasvu. Seda on 0,8 protsendipunkti vähem kui jaanuaris eeldati. Euroala puhul ootab IMF 1,1 protsendipunkti madalamat kasvu, 2,8 protsendini. 

Venemaa majandus kahaneb tänavu IMFi prognoosi kohaselt 8,5 protsenti, mis on 11,3 protsendipunkti võrra langus võrreldes jaanuariga. Maailmapank ootab veelgi sügavamat majanduslangust. IMF ootab Ukrainale dramaatilist majanduslangust – majandus kahaneb sõja tõttu 35 protsenti. 

Eeldatavasti püsib inflatsioon kõrgel kauem, kui varem arvati, seda peamiselt sõja tõttu. Tänavu ootab IMF tööstusriikides inflatsioonimääraks 5,7 protsenti, st 1,8 protsendipunkti võrra rohkem kui jaanuaris eeldati. Areneva majandusega ja arengumaades peaks inflatsioonimäär olema keskmiselt 8,7 protsenti, mis tähendab 2,8 protsendipunktilist kasvu.

Vahepeal on KMU Research Austria avaldanud Austria Kaubanduskoja tellimusel tehtud praeguse kaubanduse ja käsitöö majandusvaatluse. Autotööstus on muidugi eriti huvitatud autotehnikute (sh vulkanisaatorite) olukorrast.

Ja see näitab, et tööstus tervikuna sai 2021. aasta üsna hästi läbi. 47 protsenti ettevõtetest teatas 2021. aasta müügikasvust võrreldes 2020. aastaga – keskmiselt 15,7 protsenti. 30 protsendil ettevõtetest jäi müük eelmise aasta tasemele ja 23 protsendil registreeriti käibe langus (keskmiselt 9,2 protsenti).

Võrreldes eelmise aastaga on see valdkonna keskmine nominaalkäibe kasv 4,0 protsenti. Areng oli seega parem kui eelmisel aastal. Võrdluseks, Austria majanduse kogutoodang (sisemajanduse kogutoodang) kasvas nominaalväärtuses kiiremini, 6,3 protsenti.

65 protsenti ettevõtetest suutis või pidi 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga müügihindu tõstma ning hindu langetama ei pidanud ükski ettevõte. Tööstuses keskmiselt tõusid müügihinnad 2021. aastal 3,6 protsenti. Tarbijahinnad tõusid 2021. aastal kokku 2,8% (inflatsioonimäär). Peale müügihindade muutuse arvestamist kasvas tööstusharu müük mahuliselt 0,4 protsenti. Võrdluseks: reaalne sisemajanduse kogutoodang oli 4,5 protsenti suurem kui eelmisel aastal.

Vahepeal on ka tööstus usinalt investeerinud. 2021. aastal tegi investeeringuid 57 protsenti ettevõtetest. Suurema osa investeeringutest moodustasid laienemisinvesteeringud (44 protsenti), 41 protsenti asendusinvesteeringud ja 15 protsenti ratsionaliseerimisinvesteeringud.

Keskmiselt investeeriti 2021. aastal ühe töötaja kohta ligikaudu 4100 eurot, mis on 101 protsenti rohkem kui eelmisel aastal (2000 eurot), milles oli loomulikult kriisiga seotud investeeringute langusi. Koguinvesteeringutest 2700 eurot töötaja kohta läks ehitusse (2020: 900 eurot) ja 1400 eurot muudesse (seadmete)investeeringutesse (2020: 1100 eurot).

32 protsenti ettevõtetest plaanib investeeringuid teha aastal 2022. Ja millised on 2022. aasta suurimad väljakutsed? Käesoleval aastal mõjutavad 66 protsenti ettevõtete äritegevuses tarnija- või tarneahela probleemid, 59 protsenti bürokraatia ja haldus, 54 protsenti tooraine ja materjalide hinnatõus, 49 protsenti energia hinnatõus, 48 ​​protsenti maksud ja lõivud, 42 protsenti oskustööliste puudus, 18 protsenti hinnakonkurents ja 11 protsenti nappus.

2022. aasta esimeses kvartalis hindas äriolukorda “heaks” 11 protsenti ettevõtetest (eelmisel aastal 2%), “hooajaliseks” 55 protsenti (eelmisel aastal 44 protsenti) ja “halvaks” 34 protsenti ettevõtetest (eelmisel aastal 54 protsenti). Kokkuvõttes (heade miinus halbade hinnangutega ettevõtete osakaal) on kehva äriolukorraga ettevõtteid 23 protsendipunkti võrra rohkem. Võrreldes eelmise kvartaliga on meeleolubaromeeter langenud, nagu märgib SME Research Austria.

24 protsenti ettevõtetest teatas 2022. aasta esimeses kvartalis müügikasvust võrreldes 2021. aasta esimese kvartaliga (eelmisel aastal 5%). 48 protsenti ei registreerinud muutust (eelmine aasta: 33%) ja 28 protsenti kannatas müügi languse all (eelmine aasta: 62%). Kokkuvõttes on ülekaalus 4 protsendipunktise müügilangusega ettevõtted. Samas on olukord parem kui eelmise aasta võrreldavas kvartalis.

2022. aasta teise kvartali müügiootused on püsivalt ettevaatlikud: 21 protsenti ettevõtetest ootab 2021. aasta teise kvartaliga võrreldes müügi kasvu (eelmisel aastal oli see 38%), muutusteta 56 protsenti ja langust 23 protsenti (eelmisel aastal 27%).

Kokkuvõttes on 2 protsendipunktiga ülekaalus pessimistlikud hinnangud, kuid negatiivne saldo jääb alla eelmise aasta taseme (siis oli see 11 protsendipunkti).

Perioodil aprill-juuni 2022 kavatseb 21 protsenti ettevõtetest töötajate arvu suurendada, 67 protsenti soovib töötajate arvu hoida vähemalt konstantsena ja 12 protsenti vähendada töötajate arvu. "See toob kaasa töötajate arvu kavandatud kasvu keskmiselt 1,3 protsenti," analüüsib SME Research Austria.