Muutuste riskid ja võimalused

Muutuste riskid ja võimalused

Oberbank Donau-Foorumi kutse võttis vastu 100 huvilist. Autoklastri juht Florian Danmayr tutvustas esinejaid. Kõik loengud rääkisid sellest, milliste tehnoloogiate abil saab juhtida üleminekut keskkonnasõbraliku, kliimaneutraalse mobiilsuse suunas. Anna Grimm Karlsruhes asuvast Fraunhoferi süsteemide ja innovatsiooniuuringute instituudist ISI näitas oma uuringute, statistika ja prognoosidega: ühest lahendust pole. "Põlemismootori töö lõpetamine ei ole Euroopa autotööstuse jaoks ebasoodne konkurentsiolukord, vaid pigem loogiline tagajärg autotootjate poolt juba tehtud otsusele. Fakt on see, et originaalseadmete tootjad on oma strateegiates juba pühendunud aku-elektriajamile."

Arutelus tõsteti esile sotsiaalne aspekt. Elektriautod on praegu endiselt kallid ja sotsiaalselt vähekindlustatud inimestele taskukohased. On oht, et enne sisepõlemismootori kasutuselt kõrvaldamist ostetakse suur hulk bensiini- ja diiselmootoriga sõidukeid, enne kui neid enam ei eksisteeri. Anna Grimm on veendunud: "Uute tehnoloogiatega on autotootjad alati kõrgklassi astunud, sest arenduskulud tuleb amortiseerida. Aastaks 2035 pakuvad autotootjad rohkem väiksemaid ja soodsaid mudeleid." Sellega nõustus ka AVL List GmbH vesiniku divisjoni eest vastutav Jürgen Rechberger. Samas juhib ta tähelepanu: "Kui me kõik sektorid dekarboniseerime, siis elektritarbimine peaaegu kahekordistub aastaks 2050. Austrias ei suuda me toota piisavalt taastuvenergiat ja oleme seetõttu jätkuvalt sõltuvad impordist." Tema nägemus on, et tööstus läheks üle rohelisele vesinikule. See on kasulik ka kaupade veol kütusena lennukitele, laevadele ja raskeveokitele, mis sõidavad pikki vahemaid. Rechberger näeb eratranspordis vähe potentsiaali, sest vesiniku kulud on liiga kõrged. Väljakutseks on ka jaotamise küsimus: "Me peame transportima vesinikku mööda maad torujuhtmeid kasutades, täpselt nagu maagaasi ja toornaftat."

Franz Winkler Grazi Tehnikaülikooli vesiniku uurimiskeskusest HyCentA Research GmbH esitas samuti vesiniku poole palve. Ta teatas Villachis ja Grazis vesiniku- ja kütuseelemendibussidega seotud pilootprojektidest, mis on juba proovitöös. Winkleri jaoks on see tulevikutehnoloogia, mis võib kliimamuutuse peatada: "Pole tähtis, kus me vesinikku kasutame, peaasi, et me ei tooda CO2!" Ta tegi ka selgeks, et aku-elektrisõidukite CO2 tasakaal on kogu elutsükli jooksul halvem kui kütuseelemendiga sõidukitel: "Fraunhoferi Instituudi uuring on samuti tõestanud, et aku-elektritransport ei aita meid kliimakaitses." Winkleri järeldus: "See on nagu esmaabi: ainus viga, mida saate teha, on mitte midagi teha!" Austria on õnnelikus olukorras, sest suudab vesinikku säilitada tühjades maagaasihoidlates. Austria esimene suuremahuline vesinikuhoidla avatakse 27. aprillil Gampernis Vöcklabrucki linnaosas. Sellised suuremahulised salvestussüsteemid on vajalikud suvel toodetud taastuvenergia ülejäägi säilitamiseks talveks.

Liikuvuse seisukohalt on keskse tähtsusega ka metallid ja mineraalid. Enamik neist on kriitilised toorained. "Selline tooraine olukord toob akude arendamisse dünaamika," ütles Martin Beermann Joanneum Researchist. Aastaks 2030 on maailmas oodata 30 miljonit elektriautot. Seetõttu selgitas Beermann, millistest toorainetest jääb väheks ja mis võiks nõudluse katta: "Nikli tarnimise risk on lühiajaline aastani 2030. EL peab seetõttu välja töötama uusi allikaid." Viimastel aastatel on kaevandamist edendatud Kagu-Aasias, eriti Indoneesias. Kuid transport ja elektri tootmine söeküttel töötavatest elektrijaamadest suurendavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Väheneb ka koobaltist, kuigi kaasaegsed akud säästavad juba tootmises koobaltit. "Võime lühiajaliselt silmitsi liitiumiga suure probleemiga," hoiatas Beermann. Suurimad maardlad on Tšiilis ja Austraalias. Fosfaatide kohta on endiselt vähe teavet, kuid üldiselt on saadaval suuremad kogused. «Grafiidi puhul saame loota suurtele ressurssidele, vajadusel saab seda ka sünteetiliselt toota, kuigi see on võimalik vaid suure energiaga,» ütles teadlane. Samuti on oluline akude taaskasutamine. "Me ei ole veel seal, kus peaksime olema. Üksikud tehased Euroopas juba tegelevad probleemiga. Peagi tuleb muudatus, mis sätestab EL-is fikseeritud ringlussevõtu kogused." Beermann tervitab käimasolevat arutelu e-kütuste üle: "See avardab kliimakaitse teemat. E-kütuste prioriteet peaks aga olema sektoritel, mis ei ole 100 protsenti elektriseeritavad.

Lõpetuseks tutvustas HTL Steyri õpetaja Philipp Freischlag koos õpilastega projektitööd, mis viidi läbi koos autoklastriga. See puudutas "järgmise põlvkonna" liikumisvajadusi. 91 protsenti küsitletutest kuulub Z-põlvkonda ehk aastatel 1995–2009 sündinud. Suurem osa küsitletutest on vanuses 15–19 aastat, kaks kolmandikku elab maapiirkondades. Küsitluse tulemused on mõnevõrra üllatavad. Kuigi kaks kolmandikku küsitletutest soovib liikuda keskkonnasõbralikult ja kliimaneutraalselt, soovib 56 protsenti autoga sõitmist jätkata. Enamik ütleb, et soovivad tulevikus jätkata bensiini- või diiselmootoriga sõidukitega sõitmist. Teisel ja kolmandal kohal järgnevad kaugele vesiniku- ja akuga elektrisõidukid. Selge enamus sooviks parema pakkumise korral kasutada ühistransporti.