Uute autode turg püsib kriisirežiimis
Uute autode registreerimine ELis langes aprillis 21 protsenti ja on nüüd 40 protsenti madalam kui 2019. aasta tase.

Uute autode turg püsib kriisirežiimis
Euroopa uute autode turg jätkab kahanemist: aprillis langes uute autode registreerimine EL-is 21 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuuga. Võrreldes pandeemiaeelse tasemega (aprill 2019) on langus isegi 40 protsenti. ELis müüdi vähem autosid alles 2020. aasta aprillis, esimese koroonalaine haripunktis. Austrias langes uute registreerimiste arv eelmise aastaga võrreldes 27 protsenti. Võrreldes pandeemiaeelse tasemega on langus 49 protsenti.
Lisaks juba kuid kestnud kiibikriisile avaldasid aprillis taas mõju Ukraina sõja tagajärjed ja oluliste tarnijate osade puudumine, ütles EY täiustatud tootmise ja mobiilsuse osakonna juht Axel Preiss: "Olulisi vahetooteid ja toorainet napib endiselt ning olulised kitsaskohad tekitavad täiendavaid probleeme pooljuhtide tootjate turule toomisel eelkõige Hiinas. surve globaalsetele tarneahelatele Uute autode turg on endiselt piduril, mistõttu mõjutab see tõenäoliselt ka tarnevõimet "Lähikuudel on vähe paranemist. Uusi autosid on saadaval vaid piiratud ulatuses, hinnad jäävad kõrgeks ja tootjad keskenduvad jätkuvalt kõrge marginaaliga sõidukite tootmisele.
Sellele lisandub majanduskasvu aeglustumine, ütleb Preiss: "Inflatsiooni kasv, ostujõu langus ja ettevõtete piiratud investeerimisvalmidus võivad keskpikas perspektiivis avaldada mõju uute autode nõudlusele. Aga sellest pole veel märkigi – tellimusraamatud on endiselt täis."
Kuna nii Ukraina sõja edasine kulg kui ka majandusareng ja pooljuhtide kättesaadavus on praegu võimatud või raskesti prognoositavad, on kõik prognoosid suure ebakindluse all, ütleb Preiss. Preissi sõnul tundub aga praegu reaalne uute registreerimiste arvu vähenemine ELis umbes kümne protsendi võrra võrreldes eelmise aastaga: "2022. aasta võib tuua EL-i uute autode turule uue ajaloolise madalseisu."
Oluliste tarnijate osade tarnekriis pidurdab nüüd ka elektrifitseeritud uute autode müüki: Lääne-Euroopa viiel suurimal turul (Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania) kasvas elektriautode müük aprillis eelmise aasta sama kuuga võrreldes vaid kaheksa protsenti, pärast märtsis 31 protsenti. Mitmes riigis – Saksamaal, Austrias ja Itaalias – puhtalt elektriautode registreerimine isegi langes, Austrias 23 protsenti.
Eriti aeglustus kasvutempo paljudel pistikhübriidide turgudel. Nende müük langes aprillis 5 parimal turul 16 protsenti ja Austrias 17 protsenti. Viiest suurimast turust näitas pistikhübriidide müügi kasvu vaid Hispaania.
"Uute elektrifitseeritud autode müük areneb endiselt paremini kui sisepõlemismootorite puhul. Aga kiibikriis on elektrisegmendile ammu järele jõudnud. Vastavate sõidukite olemasolul oleks ka müügitulemus oluliselt parem," ütleb Preiss.
Elektrifitseeritud uute autode turuosa (elektri- ja pistikhübriidid koos) kasvas aprillis võrreldes eelmise aasta sama kuuga 14,4 protsendilt 17,5 protsendilt 5 parima turule ning Austrias 16,7 protsendilt 18,0 protsendile.
Aprillis oli Saksamaal Lääne-Euroopa viie suurima turu seas suurim elektrifitseeritud uute autode turuosa – 24,3 protsenti. Šveitsis ja Prantsusmaal oli turuosa vastavalt 21,5 ja 21,1 protsenti.
Aprillis teatas Šveits puhtalt elektriautode suurimast turuosast (13,3%); Saksamaal moodustasid 12,3 protsenti kõigist uutest autodest elektriautod. Pistikhübriidid on jätkuvalt Saksamaal populaarseimad: siinne turuosa oli 12,0 protsenti. Sellele järgneb Prantsusmaa (9,4%).