Kliimaeesmärgini jõudmine biokütusega

Kliimaeesmärgini jõudmine biokütusega

Lõpliku riikliku energia- ja kliimakava (NEKP) Euroopa Komisjonile esitamise tähtaeg lõpeb 30. juunil 2024. Seni peab valitsus määratlema meetmed, kuidas Austria soovib vähendada oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2030 peaaegu poole võrra. ÖAMTC huvigrupi juht Bernhard Wiesinger: "NEKP seab meetmed ka tulevikuks siduva dekaadiga. 2024. aasta kevadel tehakse otsus, kas mobiilsus jääb kõigile kättesaadavaks taskukohaseks kaubaks. ÖAMTC tellitud ning bioenergia uurimiskeskuse BEST ja majandusuuringute instituudi Economica koostatud uuring näitab sellele väljakutsele realistlikku lahendust, mida on võimalik olemasoleva aja jooksul ellu viia.

Uuringu kohaselt on nii e-mobiilsuse tugevdamine kui ka kütuse biogeense sisalduse suurendamine võtmeks kliimaeesmärkide saavutamisel, säilitades samas taskukohase mobiilsuse. "Kui elektrikvoot jätkab positiivset arengut, peame 2030. aastal kasutama kliimaeesmärgi saavutamiseks vaid veidi rohkem biokütuseid – ja seda tehes tagame ka selle, et kõik austerlased on jätkuvalt liikuvad ja saavad seda endale lubada," resümeerib Wiesinger. "Seetõttu nõuame: esiteks peab biokütuse lisamise suurendamine olema ankurdatud NEKP-s. Teiseks peab olema õiguslikult siduv sihtsuund, mis puudutab orgaanilise sisalduse ja lisatava kütuse liigi järkjärgulist suurendamist. Ja kolmandaks tuleb orgaaniline sisaldus vabastada mineraalõlimaksust ja CO2 maksust."

"Isegi kui enamik äsja registreeritud sõidukeid on 2030. aastal elektrilised, on sisepõlemismootorite osakaal jätkuvalt ülekaalus – ja just selle elanikkonna jaoks on vaja majanduslikult elujõulist ja ökoloogiliselt jätkusuutlikku lahendust," selgitab Christian Helmenstein, Economica tegevdirektor. Uuringus eeldab majandusuuringute instituut, et 2030. aastaks registreeritakse Austrias umbes 1,1 miljonit elektriautot. BESTi biokütuste üksuse juht Dina Bacovsky selgitab: "Kui kütuses suurendatakse biogeensete komponentide segu praeguselt kümnelt protsendilt bensiini või seitsmelt protsendilt diislikütuse puhul ühtlaselt 13,5 protsendini, maanteetranspordi heitkoguste vähenemine 4 miljonilt2 protsendini. See vähenemine vastab 49,6 protsendisele miinusele – Austria transpordisektori kliimaeesmärk oleks isegi ületatud. Tooraineküsimuse kohta selgitab Bacovsky: "Koos juba olemasoleva lisandiga peab biokütuste koguhulk suurenema vaid seitsme protsendi võrra, et saavutada kavandatud kasv 13,5 protsendini." Biokütuseid toodetakse peamiselt jääkidest, nagu kasutatud toiduõli, puidujäägid või pruun liköör. Need ei konkureeri toidu ega sööda tootmisega.