Sest nad ei tea, mida nad teevad
51 protsenti autoomanikest ei tea, millise sõiduki vastutuskindlustuslepingu nad on valinud.

Sest nad ei tea, mida nad teevad
Härra ja proua Österreicherite teadmised on kindlustuse osas kurvad. See on dokumenteeritud praeguses uuringus, mis viidi läbi föderaalse autotehnoloogia gildi nimel. See näitab, et enamik kindlustusvõtjaid isegi ei tea, millise liikluskindlustuse lepingu nad on valinud ja mis on tegelikult jagatud tariif.
Kõigepealt aga asume õigusliku tausta juurde: ABGB (üldine tsiviilseadustik) kahju hüvitamise seaduses on igal kannatanul põhimõtteliselt õigus saada hüvitist kõigi nende kannatanud kahjude eest (vastutus). Põhimõtteliselt – kuna just need kompenseeritavad puudused toovad kaasa kurioosumi, mis 1973. aastal Austria seadustes tekitati: KHVG §-s 21 reguleeritud nn jagatud tariif/nõuetest loobumine.
Kohustusliku vastutuskindlustuse lepingu sõlmimisel saab kindlustusvõtja valida variandi A (rendiautost loobumisega) ja variandi B (ilma rendiautost loobumiseta) vahel. Kui kindlustusvõtja valib variandi B, hüvitab ta kannatanuna ka takso- ja rendiauto kulud ning oma sõiduki mittekasutamise tõttu saamata jäänud tulu, mille hüvitab kahju tekitaja kindlustusselts. Kui ta valib variandi A, loobub ta nende nõuete esitamise õigusest. Kindlustusselts annab preemialt 20 protsenti allahindlust.
Kuid paljud autojuhid pole sellest isegi teadlikud. Alguses mainitud küsitluses teadis vaid 14 protsenti autoomanikest, et on valinud vastutuskindlustuseks kaskovariandi B, samas kui 35 protsenti oli kindlad, et neil on nõuetest loobumisega A-variant.
Vahepeal 22 protsenti ei teadnud, milline variant neil on, ja 29 protsenti ei teadnud isegi, mida see küsimus tähendab. Rohkem kui pooled küsitletutest ütlesid, et nad kas ei teadnud sellest või pole sellest üldse midagi kuulnud. Kõige suurem on ma ei tea/ei ole sellest kuulnud vanuserühmas 30-39, kus see on igaühel 35 protsenti ja seega kokku 70 protsenti.
Uuring näitab ka, et 65 protsendil Austria juhtidest ei ole õigust rendiautole ning nad ei saa esitada kahju tekitaja kindlustusseltsile täiendavaid pretensioone.
Kuid kindlustusmakse allahindlus on parem ainult seni, kuni midagi ei juhtu. Kui see aga juhtub, astuvad töökojad sageli omal kulul välja asendussõiduki või klientide liikumisvõime säilitamiseks sobivate lahendustega.
Kas see autoomanike jaotus on ikka ajakohane, sellest tuleb juttu ka KLS-i spetsialistide päevadel ( https://www.kls-fachtage.at/ ) 7/8. 2022. aasta oktoober ilmub Wieselburgis.