Vajalik on nafta asendamine

Vajalik on nafta asendamine

"Autotööstus on oma enam kui 140-aastase ajaloo jooksul ühes kõige keerulisemas etapis," selgitas Grazi AVL Listi tegevjuht Helmut List. Nii uuenduste kui ka tehnoloogiate turuletuleku kiirus on kasvanud. Lisaks muutsid äritegevuse planeerimise keerulisemaks kõikumised klientide käitumises ning õigus- ja turupoliitika raamistikus. Miljardi dollari suurune investeering akude gigatehasesse võib kiiresti aeguda, kui kusagil maailmas töötatakse välja näiteks parem rakukeemia. Ja akude arendamine on alles alguses, rõhutasid paljud eksperdid. Naftaettevõtte ADNOC (Abu Dhabi National Oil Company) endise peastrateegi Karl Rose'i jaoks on akud tuleviku õli. Rose on veendunud, et Euroopa, Ameerika ja Hiina saavad eratranspordi elektrifitseeritud aastal 2050. Kui aga rääkida akudest, siis Euroopa jääb aasta-aastalt maha võrreldes USA ja Aasiaga, kus neisse investeeritakse oluliselt rohkem.

VW Grupp soovib vähemalt vähendada oma sõltuvust akuelementide tarnijatest. Akuelemendid moodustavad umbes 40 protsenti elektriauto väärtusest. "Meie eesmärk on toota 50 protsenti meie akuelementidest ise," selgitas Michael Steiner, Volkswagen AG uurimisjuht. Järgmise tehnoloogilise hüppe saavutamiseks tihendab VW koostööd tarnijatega tahkiselementide vallas. Seda peetakse kiiremaks laadimiseks, selle tööulatus on pikem, töökindlam, vastupidavam ja ohutum kui praegused liitiumioonelemendid. Üldiselt eeldab Steiner, et akuelementide kulud langevad 2035. aastaks kuni 40 protsenti. Üleminek aku-elektrilisele mobiilsusele toimub aga palju aeglasemalt, kui paljud autotootjad eeldasid. Selle põhjused ulatuvad ebapiisavast elektrivõrgust kuni kõrgete sõidukikulude ja ebapiisava laadimisinfrastruktuurini. Rose tõi välja, et ligi kaks kolmandikku EL-i laadimisjaamadest on koondunud kolme riiki. Need on Holland, Saksamaa ja Prantsusmaa. Rose näeb, et elektrisõidukitel on märgatav mõju ülemaailmsele naftanõudlusele, pärast 2030. aastat väheneb see 1,5 miljoni barreli (159 liitri) võrra päevas. Üldiselt on ülemaailmne toodang praegu ligikaudu 100 miljonit barrelit toornaftat päevas, millest ligikaudu kolmandik läheb transpordile. Naftaettevõtted, nagu BP, alustasid üleminekut aastaid tagasi, ütles Viinis asuva BP asepresident Rebecca Yates. "BP eesmärk on saada 2050. aastaks või isegi varem süsinikdioksiidivaba ettevõtteks." Aastaks 2030 on BP strateegiline eesmärk suurendada laadimispunktide arvu praeguselt 27 000-lt 100 000-le kogu maailmas.

Franz von Mahle vaatenurgast ei tohiks kõrvale jätta ka sünteetilisi kütuseid. Neid e-kütuseid toodetakse rohelise vesiniku ja CO2 baasil, mis eraldatakse tööstuslikest heitgaasidest. Keerukama tootmise tõttu on need kallimad ja halvema energiabilansiga kui rohelise elektri otsekasutamine akudes. Kuid neil on olulisi eeliseid: e-kütuseid peetakse sageli parimaks viisiks sellistes valdkondades nagu konteinerlaevandus või pikamaa lennuliiklus, et vähendada süsinikdioksiidi. Seevastu biokütuste potentsiaali fossiilsete energiaallikate asendajana transpordis peetakse piiratud, kuna konkurentsi toidutootmisega tuleks vältida. E-kütused, sealhulgas roheline vesinik, on atraktiivsed ka rohelise elektri säilitamiseks. See tähendab, et rohelist elektrit, mille puhul Euroopa hakkab impordist väga sõltuma, saab transportida väga pikkade vahemaade taha sama lihtsalt kui toornaftat. "Fossiilsete energiaallikate osakaal primaarelektris on Euroopas endiselt ligi 40 protsenti," ütles ÖVK juht Bernhard Geringer. Primaarenergia puhul on see palju suurem.

CO2-neutraalsetel kütustel nähakse ka autode jaoks suurt tulevikupotentsiaali. Seda enam, et väljaspool Euroopat autodele sisepõlemismootorite keeld ei kehti. Kasvu on isegi oodata, eriti sellistes tärkava turumajandusega riikides nagu India. Säästvate kütustega saavad autod ka heitmevabalt sõita, kui võtta arvesse auto üldist ökoloogilist tasakaalu, mitte ainult väljalaskesüsteemi heitgaase. Ja see on palju odavam kui aku-elektriajamiga, selgitas draivi arendava Aurobay Europe tegevdirektor Michael Fleiss. Bloombergi uuringu kohaselt on 2040. aastal maailmas teedel 900 miljonit sisepõlemismootoriga sõidukit ja 600 miljonit akuga sõidukit, ütles Fleiss. Aurobay asutati 2021. aastal ja hõlmab Hiina autotootja Geely Euroopa tütarettevõtte Volvo põlemisosakonda (arendusest mootorite ja käigukastide tootmiseni). Sel aastal on plaanis luua ühisettevõte Renault' sisepõlemismootorite divisjoniga. "See on siis suurim sõltumatu jõuallikate tootja maailmas, kes toodab igal aastal viis miljonit jõuallikat maailmas." Samuti hakkab ettevõte arendama ja ehitama kaasaegseid sisepõlemismootoreid ja jõuülekandeid teistele rahvusvahelistele autotootjatele, kes ei saa enam endale lubada oma mootorite väljatöötamist ja soovivad keskenduda täielikult aku-elektriajamile.