Elekter, e-kütused või biokütus – kes võidab?

Elekter, e-kütused või biokütus – kes võidab?

Praegune Austria ja suures osas Euroopa poliitika tugineb autotranspordis aku-elektrisõidukitele ja pakub selleks märkimisväärset rahalist toetust. Selle tehnoloogia kasuks räägivad selgelt vähene taastuvenergia ja kõrge kasutegur elektri otsetootmise puhul. Kuid milliseid meetmeid saab kaaluda tohutu ülemaailmse mootorsõidukite populatsiooni jaoks, mis koosneb peaaegu täielikult sisepõlemismootoriga sõidukitest ja kasvab jätkuvalt vähemalt 2035. aastani? GSV keskendus sellele küsimusele osana oma foorumist „Sõidukid aastaks 2030 – jätkusuutlikud ja mõjukad”. Kõik foorumi eksperdid nõustusid, et seatud kliimaeesmärke ei ole võimalik saavutada ilma tõhusate meetmeteta.

Shelli Saksamaa mobiilsuse, energia ja tööstuslike rakenduste testimise juht Patrick Haenel teatab oma peaettekandes: "Meie Shellis eeldame, et 2060. aastaks on energianõudlus 60% suurem kui praegu." Haeneli sõnul põhjustab liiklus 25% globaalsetest CO2 heitkogustest, mille eest vastutavad peamiselt sõiduautod ja veoautod. Ainuüksi e-sõidukite uute registreerimisega ei saa seda probleemi lähitulevikus kontrolli alla saada, mistõttu on Shell välja töötanud olemasoleva sõidukipargi jaoks tooted, mis juba täna toovad kaasa märkimisväärse CO2-heite vähenemise ja võivad anda tulevikus veelgi väärtuslikuma panuse. Shelli R33 Blue Diesel, mis koosneb kuni 33% taastuvatest komponentidest ja on juba saadaval Saksamaal, võib kogu kokkupõrkeahela ulatuses säästa CO2 heitkoguseid juba 22%. Ülejäänud 78% kompenseeritakse praegu looduslike kompenseerivate meetmetega, näiteks metsa uuendamisega. Shell pakub ka bensiinimootoriga sõidukitele sarnast toodet nimega E33; see koosneb 10% bioetanoolist ja 23% bionaftast. E20 kasutuselevõtt on praegu realistlikum, kuid E33-l võiks olla oluliselt suurem mõju, lisab Haenel.

Aku-elektrisõidukid on uute autode jaoks kahtlemata parim valik, kuid eeldusel, et toimub otsene elektritootmine. Ainult nii suudavad need sõidukid saavutada üle 60% efektiivsust. Niipea, kui vahepealne ladustamine muutub vajalikuks, langeb efektiivsus märgatavalt ega ole enam kaugel vesinikajamite praegusest 25% ja e-kütuste 17% efektiivsusest. Shell investeerib ka elektromobiilsusesse ja opereerib juba 90 000 laadimispunkti üle maailma, millest 2025. aastaks loodetakse luua 500 000. "ELi seadusandlus lammutab praegu süsteemi alamsüsteemiks (TtW – paagist rattani). Elektri kirjeldamine CO2-vabana selle põhjal ei ole õige ega aita kaasa kliimamuutusele," juhib Helmutlse instituudi tähelepanu. Sustainable Drive Systems Grazi Tehnikaülikoolis, ja jätkab: "Peame varude tarnimiseks vastavad nõuded seadusandlusesse kinnitama, vastasel juhul ei tee ettevõtted vajalikke investeeringuid."

Austria võiks juba täna astuda esimese sammu olemasoleva laevastiku väiksemate heitkoguste suunas, selgitab AGRANA Beteiligungs-AG tegevjuht Norbert Harringer. Pischelsdorfis asuv Agrana tehas suudab juba varustada vajalikus koguses bioetanooli E10 sissetoomiseks Austrias. Harringer: "Selle asemel, et eksportida liigseid koguseid etanooli peamiselt Saksamaale, saaksime Austrias lisandite koguse suurendamisega saavutada CO2 kokkuhoidu 200 000 tonni aastas. Peaksime seda sillatehnoloogiat kasutama seni, kuni alternatiivsete kütuste ja ajamite ulatuslik kasutamine on võimalik."