Tehnoloogilise optimismiga kriisist välja

Tehnoloogilise optimismiga kriisist välja

Sõidukite tehnoloogia muutub – mitmel viisil. Elektriautode populaarsus kasvab. Seal, kus sisepõlemismootorile alternatiivi pole, uuritakse kliimasõbralikke kütuseid. Samal ajal on digitaliseerimine tööstust täielikult muutnud: auto on nüüd väga intelligentne IT-toode koos andurite, täiturmehhanismide, arvutite ja keeruka tarkvaraga. Ja kõik need arengud toimuvad faasis, kus toimub ka globaalse autotööstuse ümberstruktureerimine: diislikütuse skandaalid on raputanud usaldust, Hiina on jõudsalt järele jõudnud, Euroopa ei saa enam loota oma tehnoloogilisele juhtpositsioonile. Professor Uwe Grebe on kõigi nende suundumustega väga tuttav. Ta on aastaid aidanud kujundada sõidukitehnoloogiat, sealhulgas General Motorsis ja AVL Listis, ning on olnud ka TLÜ Viini auprofessor alates 2006. aastast. Nüüdseks on ta määratud TLÜ Viini professoriks sõidukite ajamite ja autotehnoloogia instituuti juhtima. Samal ajal on ta tegevdirektor äsja asutatud Viini Tehnikaülikooli tütarettevõttes Automotive & Mobility Engineering GmbH (AME), mis on mõeldud inseneriteenuste pakkumiseks akadeemilise teadustöö ja tööstuse vahel.

Viini TLÜ-s ei soovi ta mitte ainult edendada tehnoloogilist uurimistööd, vaid edastada ka sõnumit noorele inseneride põlvkonnale: masinaehituse valdkonnas tuleb täita uskumatult palju äärmiselt põnevaid ülesandeid – ja Euroopa õitseng sõltub muu hulgas sellest, kas see meil õnnestub. „Sõidukite ajamite ja autotehnoloogia instituudil oli minu eelkäija maailmas suurepärane positsioon,” ütleb Uwe Grebe. "Oleme loonud suurepärase maine sisepõlemismootorite, aga ka alternatiivsete ajamisüsteemide valdkonnas." Elektrisõidukite kohta on palju tipptasemel uurimisküsimusi. See ei puuduta ainult elektrimootorit ennast, vaid ka jõuelektroonikat – iga elektri- või hübriidsõiduki keskne osa, mis reguleerib aku ja mootori vahelist energiavahetust. "Elektrisõidukite jaoks on keskseks probleemiks parim võimalik energiakasutus," ütleb Uwe Grebe. "Kuidas kujundate auto elektroonikat? Kui suured peaksid olema voolud? Milliseid andureid kasutate juhtimiseks? Kuidas juhime soojusvoogusid? Optimeerida on veel palju, sealhulgas elektrisõidukite sõiduulatust veelgi suurendada."

Uwe Grebe näeb eratranspordis elektriautodel suurt tulevikku, kuid ka sisepõlemismootor pole tema jaoks vananenud mudel. On palju kasutusvaldkondi, kus sisepõlemismootorid ei paista tänapäevalgi olevat alternatiivsed – näiteks lennukites või suurtes ehitus- või koristusmasinates. Sellegipoolest on Grebe veendunud, et nendes valdkondades saab kliima heaks palju ära teha: "Meie siinsed uuringud on tehnoloogiale täiesti avatud. Vesinikku saab kasutada näiteks kas seda otse põletades või kütuseelemendiks muutes ja elektrimootori juhtimiseks kasutades. Või toota rohkem e-kütuseid." Eriti faasis, kus edasised tehnoloogilised arengud pole päris selged, tuleb Grebe hinnangul teha uuringuid mitmes suunas korraga. Teiseks huvitavaks võimaluseks on hübriidsõidukid, mille puhul ei kasutata kütusel töötavaid generaatoreid rataste mehaaniliseks juhtimiseks, vaid veovoolu varustamiseks – nn sõiduulatuse pikendajaid. "Suured akud suurendavad oluliselt sõiduki kaalu ja ka CO2 heitkoguseid tootmise käigus, kuid nende täisvõimsust läheb vaja harva," ütleb Uwe Grebe. "Seetõttu võiks olla huvitav kütusepaak, mis annab vajaliku sõiduulatuse näiteks pikemal puhkusereisil. Akut saab oluliselt väiksemaks teha. Sõiduk tuleb oluliselt kergem ja seega ka tõhusam."

Tänu oma aastatepikkusele kogemusele autotööstuses on Uwe Grebe näinud ka seda, kuidas globaalne jõudude tasakaal on aja jooksul muutunud. "Olen oma varasemates rollides sageli Hiinaga kokku puutunud," ütleb Grebe. "Sealsed inimesed olid väga innukad Euroopa oskusteavet tundma õppima. Nüüd on nad muljetavaldavalt järele jõudnud ja muutunud enesekindlamaks." Uwe Grebe pooldab seetõttu tagasipöördumist omaenda tehnoloogilise uuendusjõu juurde: "Meie Euroopas ei saa reeglite ja keeldude abil maailma paremaks muuta. Aga kuidas saame anda tõuke uuele inseneride põlvkonnale lahenduste tootmiseks. Vajame taas rohkem tehnilist optimismi. See on olemas Hiinas – ja pole põhjust, miks ka meil ei peaks seda olema."