Rohkem kasvuhoonegaase tänu ainult elektrile”

Rohkem kasvuhoonegaase tänu ainult elektrile”

Rahvusvahelise Viini motosümpoosioni korraldaja Bernhard Geringeri sõnul ei piisa ainult elektri või väidetavalt ebaefektiivsete e-kütuste vaatlemisest eraldi. Pariisi kliimaeesmärgi 2050. aasta ajaks tuleks poliitilistelt seatud kliimaeesmärkide saavutamiseks asendada umbes 15 miljardit liitrit fossiilkütuseid, mida praegu üle maailma iga päev tangitakse, kliimaneutraalsete kütustega. "Tõelise kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb arvestada kogu süsteemiga, alates säästvast energiatootmisest kuni sõiduki rattani. Kolmekordse vesinikutootmisega tuuleturbiin Tšiilis kompenseerib kaugelt energia muundamise ebasoodsat olukorda võrreldes Kesk-Euroopaga," selgitab Geringer. Taastuvenergia tootmise potentsiaal on eriti suur sellistes piirkondades nagu Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, Tšiili ja Austraalia.

Kölnis asuva Fordi taastuvkütuste tehnoloogiaeksperdi Ulrich Krameri kütuseuuringud näitavad samuti, et globaalsete kliimaeesmärkide saavutamist peetakse praeguse strateegiaga saavutamatuks. Kokkuvõttes tekitaks „ainult elekter” alates vajaliku energia ja tooraine tootmisest kuni sõiduki tootmise, käitamise ja ringlussevõtuni ELis 2050. aastaks 39 protsenti rohkem kasvuhoonegaase kui erinevate kliimaneutraalsete tehnoloogiate kombinatsiooniga, mis oleks ka oluliselt odavam. Otsustavaks teguriks on kliimaneutraalsetele sõidukitele ülemineku kiirus, ütleb Kramer: "Puhtalt aku-elektrilise lähenemise korral ei juhtu see piisavalt kiiresti, lihtsalt erinevate tehniliste kitsaskohtade tõttu, nagu elektrivõrgu aeglane laienemine või ebapiisav koobaltivaru akude ehitamiseks. Lõppude lõpuks eeldab tööstus kogu maailmas aku salvestusvajaduse kuuekordset suurenemist 203022 võrra."

E-kütuste aluseks on roheline elekter ja vesi. Brüsseli Concawe taastuvenergia eksperdi Alba Soleri sõnul kulub e-kütuse liitri kohta vaid paar liitrit vett, võrreldes teraviljast valmistatud biokütuse liitri kohta tuhandete liitritega. Toodetud rohelist vesinikku saab edasi töödelda tööstuslike heitgaaside või õhust pärineva CO2-ga, et toota e-metaani või kliimaneutraalseid vedelkütuseid, nagu e-bensiin, e-petrooleum või e-diisel. See tähendab, et e-kütuseid, nagu ka fossiilkütuseid, saab soodsalt transportida Euroopasse kas laeva või torujuhtme kaudu. Vedela “rohelise” vesiniku transport seevastu läheks oluliselt kallimaks. Pärast seda, kui EL kiitis heaks võimaluse kasutada e-kütuseid lisaks sisepõlemismootoritele alates 2035. aastast, kasvab potentsiaalsete tootjate huvi. HIF EMEA tegevdirektor Thorsten Herdan pidas selle otsuse oluliseks ettevalmistavaks tööks HIF Globali poolt koos Porschega Lõuna-Tšiilis ehitatud väikest e-kütuse näidistehast. Kontsern soovib alustada e-kütuste masstootmist aastast 2026. Herdan näeb e-kütuste massiturgu pigem raskeveo-, laeva- ja õhutranspordis, mitte sõiduautode sektoris. Saudi Araabias asuv maailma suurim naftafirma Aramco plaanib EL-i uue otsuse tõttu ehitada Euroopasse väikese e-kütuste tehase.