E-kütused on peatamatud

E-kütused on peatamatud

AUTOMOBIILITÖÖSTUS: Fraunhoferi Instituudi uuringu kohaselt ei ole e-kütuste laiaulatuslik kasutamine autodes ja veoautodes majanduslikult otstarbekas. Mis annab teile kindlustunde, et sünteetilised kütused, mille tootmiseks tuleb kasutada palju vesinikust ja CO2-st energiat, mängivad ka tulevikus oma rolli?

STEPHAN SCHWARZER:Praegu on elektrifitseeritud vaid umbes neli protsenti kogu Austria autopargist, mis tähendab, et 96 protsenti sõidab endiselt diisli või bensiiniga. Hoolimata elektriautode uute registreerimiste praegusest kasvust kulgeb ümberkujundamine liiga aeglaselt, et saavutada valitsuse poolt 2040. aastal välja kuulutatud kliimaneutraalsus. Kliimaneutraalselt toodetud sünteetilised kütused võiksid sellesse anda otsustava panuse, kuna need töötavad tavalistes sisepõlemismootorites ilma kallite ümberehitusteta. Kui lisan tanklas bensiinile viis protsenti e-kütuseid, on mul viis korda suurem võimendus, kui müüksin elektriautosid ühe protsendipunkti võrra rohkem.

E-kütuse skeptikud juhivad tähelepanu, et sünteetiliste kütuste kompleksne tootmine tõstab tanklas liitrihinna kuni kolme euroni.

Tegelik liitri hind sõltub e-kütuse tootmise mastaabist, mis loomulikult muutub seda odavamaks, mida rohkem toodetakse. Tegelikult on EL-i kliimaeesmärkide täitmata jätmisel oht saada trahvi, mis tõenäoliselt muudab tavakütuse palju kallimaks, mistõttu hinnad ühtlustuvad tulevikus tõenäoliselt üldiselt kõrgemal tasemel. Samas ma ei eelda kolme, vaid pigem alla kahe euro liitri kohta.

E-kütuste tootmine peab vastama rangetele ökoloogilistele kriteeriumidele. Kasutada võib ainult “rohelist” elektrit, kuid seda pole Euroopas piisavalt. Kus peaks e-kütuseid tootma?

Fraunhoferi Instituut on kogu maailmas loetlenud umbes 100 riiki, mis sobivad e-kütuste tootmiseks. Seal on külluses päikest, tuult ja hüdroenergiat, mida saaks kasutada elektri tootmiseks. Porsche on juba ehitanud Lõuna-Tšiilis katsetehase, mis näitab, et põhimõte töötab. Olemasolevat tankerite infrastruktuuri saab kasutada transpordiks Euroopasse. Võrreldes väheste riikidega, kust naftat hangime, pakub e-kütuste tootmine oluliselt suuremaid kasvuväljavaateid ja meie sõltuvus naftaimpordist on vähenenud.

Milliseid regulatiivseid nõudeid sooviksite näha, et e-kütuse tootmine hoo sisse saaks?

Tegelikult tuleb selleks keerata kolm kruvi. Esiteks tuleks kehtestada kohustuslik 30-protsendine kvoot kliimaneutraalsetele kütustele kogu transpordis, teiseks tuleks korrigeerida põletamiskeeldu nii, et mittefossiilkütuseid premeeritakse eesmärgi saavutamise eest, ja kolmandaks tuleks praegu ülevoolavalt sõnastatud rohelise vesiniku kriteeriumid koondada esmatähtsatele, et neid saaks laias tööstuslikus mastaabis rakendada. Kui Euroopa neid kolme punkti rakendab, võib temast saada kliimaneutraalse liikuvuse teerajaja.

Sündmuse näpunäide

E-kütuste kongress “ekkon” toimub Viinis WKÖ Julius Raabi saalis 25.–26. septembril 2025. Umbes 300 poliitika-, äri- ja teaduseksperti arutavad e-kütuste kui energia ülemineku nurgakivi tähtsust. Fookuses on sellised teemad nagu tehnoloogiline avatus, rahvusvahelised projektid, geopoliitilised väljakutsed ja konkreetsed rakendusvaldkonnad. Lisainfo: www.ekkon.at