Sisepõlemismootori päästmine?

Sisepõlemismootori päästmine?

See on asjade olemus, et naftafirmad ei taha sisepõlemismootorit maha matta. Kuid nagu ütleb Liqui Moly endine tegevdirektor Ernst Prost (vt lk 36): üksteist miljardit sisepõlemismootorit maailmas versus kümme miljonit elektrimootoriga sõidukit on päris palju. Kui te võtate jätkusuutlikkuse ideed edasi, peate endalt avalikult esitama küsimuse: kas on mõistlik ja jätkusuutlik sulgeda suhteliselt radikaalselt, võib-olla miljardeid sõidukeid - mis ilmselt töötavad endiselt hästi - ainult nende jõu tõttu? Parimal juhul võivad need olla kõrgelt taaskasutatud, kuid ainult siis, kui see tasub end ära, s.t kui see toob raha mõnesse kassasse. Või poleks ehk mõttekam, eriti lühikeses ja keskmises perspektiivis, muuta need sisepõlemismootoriga sõidukid võimalikult ökoloogiliseks? Esiteks: uurimisrühmad üle maailma küsivad endalt neid küsimusi – erinevate tulemuste ja prognoosidega. Seega ei saa me siin lõplikku vastust anda. Kuid muutuste päevikus tahame vaadelda liikuvuse üleminekut erinevatest vaatenurkadest ja jääda hinnangutevabaks. Alternatiiviks nimetatakse e-kütuseid – sünteetilisi kütuseid, mille keskkonnamõju on ideaalis null. 
 

DAT raportist selgub, et vaid kaheksa protsenti küsitletutest teab, mis on e-kütused. Teisisõnu: 92 protsendil pole aimugi, mida see tähendab. See on hirmutav, sest e-kütused võivad teoreetiliselt muuta sisepõlemismootorid CO2 tasakaalu osas süsinikuneutraalseks. Kuidas see toimib? Teoreetiliselt lihtne: sünteetilisi süsivesinikkütuseid saab toota vesinikust ja CO2-st (ideaaljuhul atmosfäärist). Vesiniku tootmiseks kulub aga tohutul hulgal elektrit. Kui seda saadakse taastuvatest energiaallikatest (nt hüdroenergia, tuule- või päikeseenergia), oleks e-kütuste tootmine kliimaneutraalne. Kui te seda seejärel põletate, vabaneb varem sünteesiks kasutatud CO2 kogus uuesti, mille tulemuseks on neutraalne CO2 tasakaal. Praegune torkekoht: E-kütuse liiter maksab kümne euro ringis ja suuri koguseid pole. Porsche on selles vallas üsna uuenduslik ja on juba teatanud, et ikooniline sportauto 911 hakkab tulevikus sõitma e-kütustel. Selle idee elluviimiseks ehitab sportautode tootja praegu koos Siemens Energyga Tšiilisse e-kütuse tehast, kus sünteetilist kütust hakatakse tootma tuuleenergiat kasutades. Tänu mastaabisäästule – st suurematele tootmiskogustele – peaks liitrihind lähiaastatel langema praeguste fossiilkütuste hindade tasemele. 
 

Paljudele sisepõlemismootorite austajatele võiksid olla lahenduseks e-kütused: tankida gaas, nautida süümepiinadeta sisepõlemismootoreid ja vajadusel kulutada vaid paar eurot rohkem. Kahjuks võib see olla vaid pool tõde. Sest jah, ideaalis toodetud e-kütused oleksid tegelikult CO2-neutraalsed, võiksid kasutada praegust tanklavõrku ja toita praeguseid sõidukeid. Kuid mis puudutab heitkoguseid, siis lisaks CO2-le ka lämmastikoksiidid (NOx), mis saastavad inimesi ja keskkonda. Prantsuse uurimisinstituut IFP Énergies nouvelles (IFPEN) uuris täpselt seda ning kasutas müügilolevat bensiinimootori ja bensiiniosakeste filtriga Mercedes A180 üks kord E-Fules ja kord esmaklassilise bensiiniga (E10) ning võrdles saasteainete heitkoguseid. Tähelepanu keskmes olid lämmastikoksiidid – ja nende kogused olid praktiliselt täpselt samad, nii laboris kui ka reaalselt maanteel töötades. Auto, Motor und Sport tegi sarnase võrdluse kahe Porsche 911-ga: identsed autod, millest üks töötab Super Plus 98-ga ja teine ​​e-kütustega – sünteetilise kütusega, mida hakatakse tootma Tšiili tehases. Tulemus: e-kütusel oli tarbimine suurem, nagu ka vingugaasi emissioon ning NOx emissioonides polnud peaaegu mingeid erinevusi (lämmastikoksiidi emissioon oli e-kütusel Carrera kiirteel kiirusel 130 km/h vaid veidi parem). Mida see täpselt tähendab? E-kütustel on kindlasti potentsiaali. Kuid kulub palju aastaid, enne kui neid hakatakse tootma sellistes kogustes, et need suudaksid massi CO2-neutraalsel viisil liigutada. Ja on küsitav, kas e-kütuse tootmiseks kuluvat (rohelist) elektrit oleks õigem otse akudesse laadida. Kuid teadus peab selle lõpuks selgitama. (punane)