Kvantarvuti reisijana

Kvantarvuti reisijana

Mitmed autotootjad, nagu Toyota, Volkswagen Group, Ford Motors, BMW Group ja Mercedes-Benz, on juba teinud koostööd kvantarvutusettevõtetega, et kasutada seda tehnoloogiat erinevates rakendustes. Tehnoloogia on end juba tõestanud autoakude arendamisel ja ühenduvuse optimeerimisel ning nüüd hakatakse seda kasutama ka täiustatud juhiabisüsteemides (ADAS). Tootja Tesla näiteks soovib oma tulevase Full Self-Driving (FSD) lahenduse jaoks kasutada kvant-AI-d. Autode küberturvalisuse ekspert VicOne rõhutab, et selleks on vaja usaldusväärset kaitset küberrünnakute vastu. 

Sõiduabilised (ADAS) kasutavad andureid, kaameraid, radarit ja lidarit. Reaalajas teavet kasutatakse selliste funktsioonide juhtimiseks nagu adaptiivne püsikiirusehoidja (ACC), mis reguleerib ennetavalt sõidukite vahelist kaugust, samuti sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatus, kokkupõrkehoiatus, pimeala tuvastamine, jalakäija tuvastamine ja parkimisabi. Kõigi nende funktsioonide edukas kasutuselevõtt sõltub kahest põhikomponendist: anduritest ja tehisintellektist. ADAS-tehnoloogiatega sõidukid nõuavad palju andureid, et pakkuda auto ja selle ümbruse kohta kõikehõlmavaid ja täielikke kasutajaandmeid. Sellest lähtuvalt toetab parda- või pilvepõhine tehisintellekt siis intelligentset otsuste tegemist ja võimaldab autonoomset sõitu.

Kuigi tipptasemel andurid on alles väljatöötamise algfaasis, on neil potentsiaali muuta ADAS tugevamaks ja töökindlamaks. See toimub tänu täiustatud teabehõivele, täpsemale positsioneerimisele ja navigeerimisele, vähematele valehäiretele ja valehinnangutele ning täiustatud õppimisele ja eneseoptimeerimisele, mis saavutatakse kvantipõhiste andurite kombineerimisel ADAS-i intelligentsete õppimisvõimalustega. Tehisintellekti funktsioonide pakkumiseks vajab ADAS aga märkimisväärset arvutusvõimsust, näiteks Tesla Model 3 Highlandi versiooni pakutavat 720 triljoni toiminguga sekundis (TOPS). Lisaks protsessori ja GPU täiustustele jõudluse suurendamiseks on viimasel ajal taastunud ka NPU-d (neural Processing Units). Lisaks peetakse tulevikutähtedeks QPU-sid (Quantum Processing Units), mis lubavad autodes kasutamiseks suuremat arvutusvõimsust.

Kuna aga kvantarvutustehnoloogia leiab laialdast kasutust autonoomsetes sõidukites, tekib muret ka kvantarvutuste võimalike katkestuste või kvantarvutustoimingute häirimise pärast, mis võib kaasa tuua turvariske, rääkimata ohtudest inimeludele. Peamine oht on nn kvantdekoherentsus. Kvantarvutite kõrget arvutusvõimsust tagavat südamikku võivad muu hulgas häirida temperatuurikõikumised või elektromagnetväljad. VicOne'i ekspertide sõnul on nende häirete ennetamine või leevendamine seetõttu ülioluline kvantpõhiste tehnoloogiate arendamiseks ja praktiliseks rakendamiseks, eriti ADAS-is.

Eeldatakse, et kvanttehnoloogia integreerimine ADAS-i rakendustesse ei muutu mitte ainult tavapäraseks, vaid sellel on ka oluline majanduslik mõju autotööstusele. McKinsey raporti kohaselt toodab murranguline tehnoloogia 2030. aastaks autotööstusele 2–3 miljardit dollarit. Kuna aga autotootjad võtavad kvanttehnoloogia innukalt omaks, ütles VicOne, et on hädavajalik jälgida kvanttehnoloogiaga seotud riske ning rakendada riskide maandamise strateegiaid, et tagada sõidukite ja juhtide ohutus.