Suche
Mein Konto
ACEA vs. Stellantis: lobistid teevad praegu paljusid asju valesti
Stellantis pöörab ACEA ühendusele selja. See samm on selle toimivust arvestades mõistetav.
ACEA vs. Stellantis: lobistid teevad praegu paljusid asju valesti
Peab tunnistama, et üldsuse jaoks on see umbes sama huvitav kui Hiinas ratta ümberkukkumine. Autotööstuses on aga Stellantise viimane kampaania tekitanud kõmu ja pakkunud palju kõneainet. Räägime sellest, et ettevõte, üks maailma suurimaid autotootjaid ja suur tegija Euroopas selliste kaubamärkidega nagu Fiat, Peugeot, Citroen ja Opel, teatas kiiresti, et lahkub aasta lõpus Euroopa tootjate liidust.
Stellantis on lähiminevikus korduvalt ilmutanud kõike muud kui sümpaatne. Pidage meeles vaidlusi edasimüüjate ja tervete edasimüüjate ühendustega. Või see, et minu ja teie jaoks lõpetati lepingud ja arvukad kaubanduspartnerid jäid kuudeks õhku rippuma. Viimane samm on vähemalt osaliselt mõistetav.
Stellantise boss Carlos Tavares kuulub autojuhtide gruppi, kes on alati võtnud sõna elektriajamite eksklusiivse pühendumise vastu ja selle asemel kutsunud üles otsima uusi, kliimasõbralikke ajamitüüpe „tehnoloogiasõbralikul” viisil. Stellantise lahkumist ACEA ühendusest tuleb vaadelda selle taustal. Pole juhus, et see juhtub kõigest nädal pärast Euroopa Parlamendi otsust keelata sisepõlemismootorite müük aastast 2035. ACEA ei suutnud ära hoida sisepõlemismootorite keelustamist, seega võib kindlasti kahtluse alla seada lobiliidu mõjuvõimu. Samuti ka liikmemaksude kasulikkus (Handelsblatti hinnangul vähemalt mitusada tuhat eurot aastas).
Tegelikult ei lõika ühing igapäevases äris sageli head näitajat. Ühing ja selle esindajad kutsuvad regulaarselt üles elektriautode laadimistaristut laiendama ega väsi rõhutamast, et Euroopas on asjad kehvas seisus. See on muide lemmikteema ka Saksa tootjate liidul VDA, mille president on liiga õnnelik – ja sageli – kurtma kiiruse puudumise üle laadimistaristu laiendamisel.
Lühidalt öeldes tuletavad tööstuse lobistid pidevalt meelde niigi rahututele tarbijatele, kui halb on praegune olukord e-mobiilsuse osas. Arvestades, et seda praegu kiidetakse kui päästjat ja seda tuleks edendada, on see löök jalga! Taust on arusaadav (tahatakse julgustada poliitikuid raamtingimusi parandama), kuid lõpuks on kära hoopis kontraproduktiivne. Lõppkokkuvõttes teevad eeldatavad sidusrühmad oma tööstusele karuteene.