L-klass: värviline sõidukite loomaaed

L-klass: värviline sõidukite loomaaed

L sõidukiklassi kuulub seitse sõidukite rühma alates abimootoriga jalgratastest kuni raskete neljarattaliste sõidukiteni, mis omakorda jagunevad mitmeks alarühmaks - millistele sõidukitele keskendute teie loengutel?

Kõik L-klassi sõidukid, nagu sõiduautod ja tarbesõidukid, peavad läbima regulaarse §57a ülevaatuse. Alates 2020. aastast kehtib 3-2-1 reegel ka L-klassile, nii et näiteks äsja ostetud mootorrattaga tuleb esimest korda korjamist teha alles kolme aasta pärast. Muidu kaherattasektoris uudiseid pole, neljaratta segmendis aga veelgi enam ja see valmistab palju peavalu nii ostjatele kui töökodadele.

Millised on raskused?

Pärast kergsõidukite NoVA tõusu soovisid mõned tootjad oma klientidele head teha ja registreerisid oma quadid, mis olid varem registreeritud kergsõidukitena L6E või L7E, traktoritena. Põllumajandussõidukitele klassides T3B või T5 NoVA puudub, mis loomulikult vähendab ostuhinda. Lisaks on klientidel nüüd lubatud varustada oma sõidukeid lisavarustusega, nagu trossvintsid, muudetud kered, rattakatted või naastrehvid. Mida aga ilmselt keegi ei arvestanud, on see, et traktorina määratletud quadi §57a ülevaatus nõuab hoopis teistsuguseid tehnilisi testimisseadmeid kui tavalise kergsõiduki pikapi ülevaatus.

Siiani on quadid saanud korda kaherattaliste autode töökojas – kas sellega on nüüd lõpp?

Kaherattaliste mootorsõidukite töökodades ei ole üldiselt tõsteplatvorme ega teljevabasid tungraudasid üle 3,5-tonniste sõidukite jaoks, suruõhkpidurite testimisvõimalust, vibroplaate ega piduripidurduse aeglustuse mõõtmise seadmeid. See kõik on aga eelduseks, et traktorina registreeritud quadile saaks teha korraliku §57a ülevaatuse. Pikantne on see, et quadil pole suruõhkpidureid, kuid testimisettevõttel peab olema vastav testimiskoht. L6E või L7E kergsõidukitena registreeritud quadidel on see lihtsam; neid saab kontrollida tavapärase varustusega mootorrattatöökojas.

Kuhu lähevad nüüd neljarattaliste traktoriomanikud maiust hankima?

Vastavad testimisvõimalused on vaid veoautode ja põllutöömasinate töökodades, kuid quadidega neil enamasti nalja ei ole. Ülevaatusest võib lihtsalt keelduda ilma põhjuseid esitamata, seega ei ole neljarattaomanikel praegu lihtne uut ratast hankida.

Nelikute puhul on suur valik erinevaid suurusi ja mudeleid, mis ei tee asja sugugi lihtsamaks...

Siin on näide: mõned neljarattalised sõidukid on varustatud kolme eraldi pidurisüsteemiga, mis nõuavad ka kolme erinevat pidurivedelikku. Kõigi nelja ratta jaoks on jalgpidur ning esi- ja tagarataste käsipidur, et saaksite sõiduki triivima panna. Seetõttu tuleb testprogrammi sisenemisel arvesse võtta mõningaid nüansse.

Millist tagasisidet olete seni saanud Autoakadeemia L-pädevuskoolitusel osalejatelt?

Kommentaarid olid valdavalt positiivsed ja mõned väitsid, et kord aastas oleks sellisel koolitusel kindlasti mõtet.

Kas Autoakadeemia töökoda on varustatud kõige õppetööks vajalikuga?

Töökoda on kaasaegne ja seda täiendatakse pidevalt, mis ei jäta soovida. Lõuna- ja vahetunnid on samuti suurepärased. Kriitikat kuulen tegelikult ainult neilt, kes ei leidnud kohe üles parkimismaja, kuhu saaks alandatud tasu eest oma sõidukeid parkida.

Sonja Liebl on Autoakadeemia tehnika, õigusteaduse, perioodilise täiendõppe, 2-rattaliste, vanaautode, baaskoolituse kuni 3,5t ja L-pädevuse kõneleja. Pärast gümnaasiumi lõputunnistust (masinainsener) lõpetas ta autotehnika magistrantuuris ja täiendas end autosektoris tehnilisel koolitusel. Sonja Liebl töötas MA46-s ning omab ka aastatepikkust praktilist kogemust eraettevõtetest §57a piirkonnas kõikides sõidukiklassides.