Tuletõrje päästmine

Tuletõrje päästmine

◄►

Pühapäeval käisin Wurstelprateris...” Nii sai 1960ndatel alguse üks minu esimesi esseesid algkoolilapsena ja nii sai tänavu aprillis alguse ebatavaline lugu, mis sai peagi üha laiemalt levima ja hõlmas lõpuks paar showmeest, föderaalgildi treenerimeistrit ja maailma juhtivat tuletõrjemasinate tootjat.

Aga kõigepealt: pöörasin kaks korda vasakule Schweizerhausi juures ja leidsin end ootamatult karussellimängu ees, mille olin ammu unustanud. Tegelikult keerleb, müriseb ja krigiseb praegugi kitsal alleel suurepäraste uute kõrgtehnoloogiliste adrenaliinipumpade taga ümmargune puidust platvorm, millel minu unistused lendamisest ja sõitmisest esimest korda täitumist leidsid. Varustatud klanitud kabriolettrakettide, kollase helikopteri, erksavärviliste võidusõiduautode, ehtsa trammikellaga trammi ja siniste tuledega, hõbedase kella ja kahe rooliga varustatud tuletõrjeautoga. Mina ja mu vend, lapsepõlves alati veidi võistlushimulised, istusime mõlema katte taga haruldases harmoonias ega mõelnudki sõidusuuna üle vaielda, kuna see läks nagunii alati ainult ringiga paremale.

"Just see lugu võib tekitada noortes meie eriala vastu huvi."ERIK PAUL PAPINSKI, FÖDERAALNE INSENERITEEMIST

PARIMAS KÄES

Tegin siis paar fotot ja küsisin piletiputkast daamilt, kui vana ringmäng on. Olles minu huviga silmanähtavalt rahul, tutvustas ta end omaniku Irene Heindlina ja selgitas, et tema ja ta abikaasa Walter on 1950. aastal avatud sõitu juba kolmas põlvkond juhtinud. Väikese käibe juures suutsid nad aga vaevu katta jooksvaid kulusid, mis tähendab, et oleks vaja kiiresti taastada. Oleviku kaine pilguga vaadates tulid kunagise kena tuletõrjeauto punasele värvile ühtäkki silma jämedad praod ja kooruvad laigud. Nüüd oli vaja aktiivset abi ja lubasin otsida pädeva keretöökoja. Järgmisel päeval saatsin föderaalgildi keremeistrite ja maalrite meistrile Erik Paul Papinskile paar fotot lagunenud sõidukist, selgitasin talle olukorra tõsidust ja palusin tuge. Loo edasine käik näitas, et olin jõudnud täpselt õigesse kohta. Juba järgmisel päeval helistas mulle Papinski ja ütles, et võin proua Heindlile teada anda, et tema ehe antakse parimatesse kätesse. Bussiehitaja Christian Huber Ülem-Austria lapsevankris nõustus ajaloolise karussellauto professionaalselt taastama. Asja tipphetk: Christian Huber on osanik Austria mudelifirmas Rosenbauer, mis on maailma tuletõrjeautode turuliider.

ETTEVÕTTE TÜK

Ülem-Austria pereettevõte Huber on Rosenbauerile eriehitusi teostanud juba üle 40 aasta. „Teeme ka transpordiettevõtetele veokite kered, remonti ja värvimist,“ ütleb ettevõtte 22 aastat tegevjuht Christian Huber. Selle olulisim vara on hästi koolitatud töötajad, sest erisõidukite ehitamine, milles enamik osi tuleb täielikult käsitsi valmistada, on äärmiselt nõudlik. Seetõttu võtab Huber hea meelega tööle naissoost praktikante, keda iseloomustab pühendumus, oskused ja hoolivus töötamisel. Tuletõrjemasina taastamine oli tema jaoks teretulnud võimalus anda oma praktikantidele ülesanne, milles nad said oma oskusi näidata. Nadja Harwöck, Magdalena Bichler ja Sebastian Reinhart asusid seejärel entusiastlikult taastamist alustama ning tulemus on tõeliselt muljetavaldav. Kui 67-aastane Ringelspieli tuletõrjeauto lõpuks valmis sai ja erksas Rosenbaueri punases säras, läksime Linzi lennujaama asfaldile pildistama. Seal pandi tema kõrvale tema suur vend – panter. Christian Huber oli vaimustuses: „Minu õpipoisid ei ole esitanud mitte ainult oma esimese ränduri, vaid ka tõelise meistriteose!” Christine ja Walter Heindl tänasid soojalt nii föderaalgildi meistrit kui ka kehaehitusmeistrit nende suure pühendumuse eest, tõid tuletõrjeauto Viini tagasi ja panid selle ringmängule uuesti kokku. Erik Paul Papinski, KFZ Wirtschaft ja STRAGÜ tagavad nüüd loo leviku sotsiaalmeedia kaudu, nagu Facebook ja Instagram. Papinski: "Sest neid meediaid kasutab enamik noori ja just see lugu võib neid meie erialast vaimustada."

"Minu õpipoisid said tuletõrjeautot taastades oma oskusi demonstreerida."CHRISTIAN HUBER, KEHARISTUJA