Kas me tõesti tahame robotautosid?

Kas me tõesti tahame robotautosid?

Tulevikuautod, olenemata sõidutüübist, automatiseeritakse üha enam – esmalt võetakse individuaalsed ülesanded ja sõiduolukorrad ning seejärel on võimalik iseseisvalt sõita. "Ühelt poolt liikluse maht ja seeläbi keerukus suureneb, kuid teisalt ei tohi ohutus mingil juhul kannatada. Automaatsüsteemid võivad meid leevendada," ütleb Öamtc liikluspsühholoog Marion Seidenberger. Autoklubi enda testid näitavad, et hästitoimivad abisüsteemid võivad aidata vähendada õnnetuste arvu või vähemalt oluliselt vähendada õnnetuste tõsidust. Kuid laialdase kasutuselevõtu probleem on lisaks tehnilisele teostatavusele ja juriidilistele küsimustele juhtide aktsepteerimine.

Mobiilsusklubi viis 2022. aasta aprillis 860 liikme seas läbi küsitluse, et meeleolu jäädvustada. Küsitletud näevad isejuhtivates autodes kasu eelkõige liikumispuudega inimestele (26 protsenti), pendeldajatele ja palju autot juhtivatele inimestele (21 protsenti), vanematele inimestele (15 protsenti) ning neile, kes ohustavad teisi liiklejaid joobes juhtimise või kiiruse ületamisega (15 protsenti). Küsimusele, kui kaugele võib või peaks minema automatiseeritud sõit, on vastused 2016. aastaga võrreldes tähelepanuväärsed: 28 protsenti küsitletutest on seisukohal, et auto peaks kõik sõiduülesanded täielikult üle võtma (2016: 17 protsenti). 57 protsenti osalejatest ütleb, et auto peaks pakkuma parimat võimalikku tuge, kuid peamine vastutus peaks jääma juhile (2016: 63 protsenti). Vaid 13 protsenti küsitletutest usub, et auto peaks pakkuma vaid elementaarseid turvamehhanisme (2016: 19 protsenti).

63 protsenti küsitletutest näeb automatiseeritud sõidu peamise eelisena liiklusõnnetuste vältimist. Kasuks tuleks ka see, kui ei peaks ise pikkadel üksluistel marsruutidel sõitma (46 protsenti). 40 protsenti peab seda eeliseks, et võimaldada sõita inimestel, kes ise sellega hakkama ei saa. 38 protsenti küsitletutest ootab pikisilmi, et ei pea enam ise parkima. 37 protsenti osalejatest näeb eelist selles, et ei pea enam pidevalt kiiruspiirangutele tähelepanu pöörama. Vähemalt 14 protsendi jaoks oleks isejuhtivate autode eeliseks võimalus liikvel olles magada. "Teatavat pettumust võib täheldada küsimuses "Enam ei pea stressiolukordadega üksi hakkama saama": 2016. aasta võrreldavas klubi küsitluses nimetas seda automatiseeritud sõidu eeliseks 40 protsenti, tänavu aga vaid 29 protsenti. See võib viidata sellele, et tehnoloogiat usaldatakse nüüd veidi vähem," ütleb liikumispsühholoog.

Üheks küsimuseks ÖAMTC liikmetele oli see, millised peamised murekohad on neil tänasest perspektiivist vaadatuna isejuhtiva auto ostmisel. Reservatsioon nr 1 küsitletute seas on hirm automatiseeritud sõidukite valede otsuste ees – see langes oluliselt 76 protsendilt (2016) 67 protsendile (2022). Mure elektrooniliste vigade või kahjustuste pärast langes 72 protsendilt (2016) 65 protsendile (2022). Märkimisväärne 56 protsenti küsitletutest kardab häkkerite rünnakuid või sõiduki ülevõtmist kellegi teise poolt. Oluline punkt selles kontekstis on andmete turvalisus. "Süsteemid muutuvad intelligentsemaks ja võrgustatumaks. Liiklusohutuse mõttes on see tervitatav – aga auto ei tohi mingil juhul muutuda andmekaheksajalaks. Öamtc-le on selge, et sõidukis genereeritud ja võimalusel salvestatud andmete kasutamise üle saab otsustada ainult sõiduki omanik," selgitab Seidenberger. Lisaks andmete suveräänsust puudutavatele küsimustele on mobiilsusklubi fookuses ka kaitse häkkerite ja andmevarguste eest.