Autod kui majanduslik tegur: mida kriitikud sageli unustavad
Autode löömine on moes. Aga kus me oleksime ilma autodeta? Igal juhul 15 miljardit eurot aastas vaesemaks. Aga meil oleks ligi 200 000 töötut juurde.

Autod kui majanduslik tegur: mida kriitikud sageli unustavad
Kütusehinna tõus, kõrgem NoVA, karmimad heitkoguste väärtused, linnamaksumudelid ja üha vähem parkimiskohti. Poliitikas peetakse peaaegu heaks vormiks kurjade õhusaastajate vastu võitlemist ja IAA ees viskavad keskkonnakaitsjad teatraalselt sügavasse otsa või laskuvad sildadelt alla. Lühidalt, auto sellisena, nagu me seda teame – ja armastame seda – on hädas.
See paneb nüüd tegutsema ka teise poole – need institutsioonid, kes esindavad autojuhtide huve. ÖAMTC nõuab CO2 maksu õiglast kavandamist. Transpordivahendi valik ei ole moraali küsimus, vaid saadaolevas: Kõiki neid, kes pika sõidu, näiteks tööle, alternatiivide puudumise tõttu maapiirkondades autodele loodavad, ei tohiks CO2 maksuga kohelda ja näpp püsti, käituvad valesti, seisab praeguses pressiteates. Klubi kutsub üles laiendama ühistranspordi infrastruktuuri.
Autojuhid maksavad makse 15 miljardit eurot
Ka ühing “Minu Auto – Individuaalse Liikuvuse Edendamise Algatus” rõhutab, et autosid vajavad paljud ning juhib tähelepanu ka sellele, et sellest võidavad kõik, sest autojuhid on ühed olulisemad maksumaksjad. Ühingu hinnangul on sõidukite kasutamisest tulenevad maksumõjud - alates käibemaksust ja tavatarbimismaksust ostmisel, kuni mineraalõli ja mootoriga seotud kindlustusmaksudeni kuni kiirteemaksudeni - (koos veoautodega) kokku 14,5 miljardit eurot.
Riik teenib maanteeliiklusest ligi 15 miljardit eurot aastas. "Seda on peaaegu sama palju, kui riik kulutab haridusele tervikuna ehk peaaegu täpselt kolmandiku pensionidest," ütleb ühingu Mein Auto esimees Burkhard Ernst. Kõik, kes soovivad autodest lahti saada, peavad teadma ka seda, et see ei kataks enam väga oluliste avalike alade rahastamist.
"See on hirmutav täiesti vale moonutatud pilt, mille mõned inimesed autotööstusest ja autojuhtidest maalivad. See sagenev autode löömine pole mitte ainult vale, vaid seab ohtu ka sadu tuhandeid töökohti ja miljardeid dollareid maksutulu," ütleb Ernst. Alles 2021. aasta juuli alguses avaldas Industrial Science Institute (IWI) ARGE Automobile Zulieferindustrie tellimusel uuringu, mis heidab valgust tööstuse mõjule Austria tööturule ja majandustulemustele.
Autodest sõltub 193 000 töökohta
Ja see uuring paljastas tegelikult huvitavaid fakte. Sellest tulenevalt tegutseb selles riigis täielikult või osaliselt 900 ettevõtet autotarnetööstuses ja lõi 2019. aastal toodangu väärtuseks ligikaudu 25,2 miljardit eurot, mis omakorda tõi kaasa ligikaudu 42,8 miljardi euro suuruse majandusmõju. "Iga euro autotööstuses loodud lisandväärtust toob asukohta kaks korda rohkem ja iga töökoht selles tööstuses tagab kaudselt ligi kaks lisatöökohta," ütles uuringu autor Herwig Schneider oma ettekandes.
Lisaks 81 700 otseselt autotööstuses töötavale inimesele on sellel ka kaudne mõju, nii et tööstusele jääb umbes 193 000 töökohta. Schneideri sõnul on autovarustustööstus "Austria kui tööstuskoha jaoks üks keskseid inspiratsiooniallikaid". Paraku on Burkhard Ernsti ühingust “Mein Auto” sõnul autode vastane olemine muutunud peaaegu moeröögatuseks. Mõned kriitikud vaidleksid alusetu poleemikaga ja jätaksid tähelepanuta kõige olulisemad faktid.
Hiljutine Unique Researchi uuring uudisteajakirja “Profil” jaoks teeb selgeks, et üksikisiku liikuvuse kriitikud ei räägi enamiku elanikkonna nimel: küsiti, kes võiks ette kujutada oma autost täielikult loobumist – autode puhul on selge tulemus: 41 protsenti austerlastest ei kujuta üldse ette oma autost loobumist ja veel 23 protsenti “tõenäoliselt mitte”. Isegi noortele (16-29-aastased) on elu ilma autota “pole üldse” (32 protsenti) või “mitte üldse” (24 protsenti) ette kujutatav. Ja muide, vaid kuus protsenti ütleb, et on auto kasutamisest juba loobunud.
Ühingu “Minu Auto” esimees kutsub seetõttu pideva vaenutegevuse asemel üles suuremale kaalutlemisele ja koostööle: “Me ei tohi oma ühiskonda lõhestada, vaid tuleb püüda kooselu poole, et kõik, olgu autoga, rattaga või jalgsi liikudes, suhtuksid üksteisesse lugupidavalt ja arvestavalt,” rõhutab Ernst.