Kui patareid süttivad

Kui patareid süttivad

Pole mõtet silmi kinni pigistada, sest elektrifitseeritud autod on kohal ega kao kuhugi," ütleb Andreas Nunberg, kes korraldab koos oma elukaaslase Emanuel Wulgarelliga kõrgepingekoolitusi. Kaks kogenud autoeksperti on pisut üllatunud mõne töökojaomaniku vastumeelsusest akutöökojaga tegeleda. alahinnatud," ütles ta Nunberg. Kahjustatud hübriid- ja elektriautode akud võivad süttida kuni kolm nädalat pärast õnnetust. Seetõttu ei tasu seda parkida töökoja saali, pigem tuleks kahjustatud sõiduk parkida nn karantiinialale, kus hoitakse ohutut kaugust teistest sõidukitest või hoonetest. "Kui tulekahju peaks tekkima," kontrollib tulekahju korral kindlustus. sõidukist tuleks hoida spetsiaalses konteineris plahvatuskindlalt "Ka väiksemad plekikahjustused võivad põhjustada lahtrites lühise, mis viib hiljem tulekahjuni," hoiatavad eksperdid.

"Kindlasti ei saa alahinnata jõupingutusi, mis on seotud töökoja akusõidukite jaoks sobivaks muutmisega."ANDREAS NUNBERG, EKSPERT

EI SAA KUSTUTADA

"Austria föderaalse tuletõrjeosakonna ulatuslikud tulekatsed on näidanud, et põlevat liitiumioonakut ei saa kustutada ühegi praegu teadaoleva tuleaeglustiga," selgitavad Nunberg ja Wulgarellis. Järeldus: põlevaid patareisid saab jahutada ainult seni, kuni keemiline protsess on lõppenud. Kustutuskatsed tehti sel suvel Alam-Austria katastroofiabiteenistuse juhitavas õppepaigas. Tulekatsete kaaskorraldajad olid TÜV Südi, Leobeni ülikooli, EL-i teaduskeskuse JRC ja Hamburgi kutselise tuletõrjeosakonna / Rostocki ülikooli esindajad. Teadlased võtsid proovid saastunud pinnasest, õhus ja kustutusvees leiduvatest saasteainetest ning tulel olevatest jääkainetest. "Proovid on praegu hindamisel ja tulemused esitatakse sel aastal," ütleb Wulgarellis. Üks on aga juba täna kindel: liitiumioonakude põlemisel tekkivad suitsupilved pole sugugi kahjutud. "Ma pigem ei kujutaks ette, mis juhtuks, kui maa-aluses parklas süttib elektriauto," ütleb Nunberg. Kustutusainete, nagu klaashelmed, geel, metallist tulepulber, vaht ja vesi, testid näitasid, et kuigi vesi suutis suitsu peaaegu kohe peatada, kulus temperatuuri märgatavaks langemiseks märkimisväärselt palju aega. Sütepulbril seevastu peaaegu polnud kustutusefekti. Geelkustuti suutis küll leegi arengu ja temperatuuri koheselt maha suruda, kuid tulematerjal suitses jätkuvalt märgatavalt ning tulegaasid võisid igal ajal uuesti süttida. Isegi algselt paljulubavad klaashelmestest kustutusgraanulid ei suutnud akupõlengut peatada.

VIIMANE KUurorti veevann

Ainult põleva elektrisõiduki täielik veevanni uputamine tagab keemilise reaktsiooni aeglase seiskumise. "Ainus probleem on see, et auto peab nädalaks paagis seisma ja pärast jääb umbes 11 000 liitrit väga mürgist vett," selgitab Andreas Nunberg. Kõik katsed jahutusprotsessi kiirendada on seni ebaõnnestunud. Kustutuskatsete käigus prooviti ka Cobra lõikavat kustutusseadet, mis surub 300 baarise rõhuga vett läbi aku korpuse. Liitiumioonaku reageeris kohe mitme elemendi plahvatusega, kusjuures ka üksikud elemendid lendasid ära. Ekspertide järeldus: Cobra lõike- ja kustutusseade pääseb kergesti ligi läbi HV-aku korpuse, kuid see käivitab sees täiesti soovimatu reaktsiooni. Seetõttu tuleks töökojas kasutusele võtta kõik ennetavad meetmed, et vältida aku süttimist. "Kui teate ohte ja koolitate sobivaid tööprotsesse, olete kindlal poolel," ütlevad Nunberg ja Wulgarellis. Firmanime WN-Technical Training all pakuvad nad töötubadele ja siniste valgusorganisatsioonidele kõrgepingekoolitust tasemel HV1, HV2 ja HV3 ning vajalikke korduvaid täiendusi. Nende kreedo: "Tahame kaotada hirmu kõigilt, kes elektriautodega kokku puutuvad."