Suche
Mein Konto
Test Kawasaki Z650 – tasakaalu peenus
Kawasaki on ER-6n kasutuselt kõrvaldanud ja pakub uue Z650-ga tõeliselt lahedat värskendust. Visuaalselt oluliselt teravamaks muutunud – hästi käituvad kurvid on andnud teed agressiivsematele servadele –, Z650 võib näha eelkõige Yamaha MT-07 ja Suzuki SV 650 otsese konkurendina. Sama sõidukontseptsioon, sarnane hind, võrreldavad omadused. Kuid esimene mulje üllatas mind.
Test Kawasaki Z650 – tasakaalu peenus
ergonoomika
Vaid 790 mm kõrgusega istud Kawasaki Z650 sadulas madalal. Väiksemad juhid ja daamid on rahul. Juhtraud on meeldivalt lai ja paigutatud täpselt sinna, kus neid diskreetselt aktiivseks sõiduasendiks vaja läheb. Kummeeritud jalatoed ja hoovad on justkui veidi madalamad ja võimaldavad vaatamata madalale istmekõrgusele väga lõdvestunud põlvenurga. Kaheosaline pink on mõnusalt polsterdatud ja jalgevahe ümber mõnusalt kitsas, mis mõjub positiivselt põlvede sobivusele. Kokkupandult pakub pillipadi lapsele piisavalt tuge. Meie proovimootorratta sõiduvalmis kaal koos täispaagiga oli täpselt 176,8 kilogrammi. See on – ilmselt tänu väljalaskesüsteemile – isegi veidi alla tehase spetsifikatsiooni.
Käitlemine
Kes ostab Z650? Pole Golf GTI draivereid, vaid TDI 110 hj grupp. Z650 juhitavus on vastavalt lollikindel ja on tasakaalu musternäidis. Alati neutraalsuse poole püüdlev Kawa pöördub kergelt, kuid mitte närviliselt. Kaldasendis olles saab joont ikkagi vastavalt soovile korrigeerida – seda ka tänu kitsale 160 mm tagarehvile. Isegi pidurite rakendamine töötab suurepäraselt. Vaatamata lihtsale šassiile annab juhitavus palju enesekindlust ja tõstab piloodi enesekindlust kurvist kurvi. Juba mõne kilomeetri pärast teate intuitiivselt, kuidas Z650 sõidab, ja saate sellega mänguliselt läbi raadiuse juhtida. See teeb tõesti hea tuju.
Mootor/käigukast
649 kuupmeetrise paralleelkaksiku annab Kawasaki 68 hj ja 66 Nm. Tundub, et seda on võimalik saavutada, kuigi mootor on üsna taltsas. Alati väga otse gaasile, kuid mitte kunagi plahvatusohtlik või agressiivne. Ühest küljest on see imeline, sest koos kiidetud juhitavusega saate liikuda ülikiiresti, kuid ei teki ka eufooriat. Niisama täiuslikult lineaarne kui mootor pöördeid tõstab, tundub see ebaefektiivne. See on emotsioonide jaoks pooloptimaalne, kuid muudab nurga töö kiireks. Käigukast libiseb märkamatult läbi käikude, käiguvahetus on lühike, ühendused on õiged. Meie proovimootorrattale paigaldati täielik Akrapovici väljalaskesüsteem. Visuaalselt on see maiuspala – töö on pommitav –, aga akustiliselt on see pigem väljapeetud. Jah, väljalasketoru kõlab teatud punktides summutatult, kuid üldiselt oleks see minu jaoks isiklikult liiga hea. Samuti ei usu ma, et paljud Z650 sõitjad lubavad endale 7199-eurose rattahinna eest 1296,70 euro eest täielikku väljalaskesüsteemi. Visuaalsetel põhjustel, jah, heli puhul on karjujaid kindlasti rohkem märgata. Märkus: jõudluspakett sisaldab täielikku väljalaskesüsteemi, istmekatet, tuuleklaasi, põrkepadjakesi ja geelkleebiseid hinnaga 1450 eurot.
Veermik
Tavaliselt kasutatakse umbes 7000-eurosele klassile ees tavalist mittereguleeritavat 41 mm teleskoopharki ja taga vedrualuses reguleeritavat monoamortisaatorit. Kui ma sadula selga panen (ma kaalun käiguga ca 90 kg), langeb Z650 kohe umbes kolm sentimeetrit. Jah, šassii tundub üsna pehme. Ilmselt kompromiss, et teenindada ka mainitud naisi ja väiksemaid kergemaid piloote. Lisaks oli testiperioodil suhteliselt kuum 28 kraadi, mis tähendas, et šassii andis rohkem järele. Pärast paari kilomeetrit üllatus: pärast esimest kastmist on veermik endiselt pehme ja mugav, kuid pakub oluliselt rohkem tagasisidet, kui ootasin. Tugevalt pidurdades sukeldub kahvel sügavale, kuid püsib stabiilsena ja pööramine on täpne. Isegi väga kiired kurvid saavutatakse ilma tüütute pumpavate liigutusteta. Ei, see pole supersportlik tase, aga amortisaatorid töötavad suhteliselt lihtsate komponentide puhul päris korralikult. Sellegipoolest, nagu kõigi selle klassi jalgrataste puhul, on ka siin tuunimispotentsiaali. Kuid edasiminek – eriti kahvel – on hästi tehtud.
Pidurid
Kawasaki Z650 esiosas on poolujuvatel 300 mm lainelistel piduriketastel aksiaalselt kruvitud topeltpidurisadulad. Aksiaalpiduripump on kenasti tehtud ja reguleeritava pidurihoova kaudu on palju tagasisidet. Täieliku pidurdusjõu tunnetamiseks tuleb kangi veidi tugevamini tõmmata, kuid siis haarduvad klotsid tihedalt. ABS reguleerib märgatavalt, veidi varakult, kuid klassile absoluutselt etteheiteta. Tagapidurit on lihtne juhtida ja see on üsna märkamatu. Kui kahvel poleks pidurdamisel nii madalale sukeldunud, oleks tagasisidet ja jõudlust veelgi rohkem olnud.
Märkas
Kvaliteetne töötlus. Ilusaid katteid ja detailseid lahendusi leiab kogu mootorrattast. Kawastega see alati nii ei olnud, midagi on siin tõesti muutunud. Tumeda ekraaniga täisdigitaalne spidomeeter on väga hästi loetav nii päeval kui öösel ning on midagi muud. Lisaks: kui hea on tuulekaitse miniaknast hoolimata ja kui vaoshoitud kõlab Akrapovic. Tahavaatepeeglid pakuvad suurepärast vibratsioonivaba vaadet taha ja näevad isegi head välja. See toimib.
Ebaõnnestunud
No ausalt öeldes poleks ma midagi nii negatiivset märganud, et see siia sobiks. Sellele klassile on tüüpilised kummist pidurivoolikud. Mootor võiks ehk olla pisut metsikum või elavam või pehme šassii ehk tugevam, aga kokkuvõttes klapib kõik jälle kokku.
Testiotsus: Kawasaki Z650, autor p.bednar
Rohkem infot kohta Kawasaki Z650
Hea toetusega KOKKU Austria
Siin on rohkem action-fotosid proovisõitudest Instagram apex_moto_at
Või jälgi meid Facebookis: Apex Moto