Suche
Mein Konto
Uuring: E-mobiilsus kui kodumaise autotööstuse väärtuse loomise tõukejõud
Austria uue uuringu eesmärk on näidata, milline on e-mobiilsuse väärtuse loomise potentsiaal. Kahjuks jäid peaaegu kõik olulised küsimused vastuseta.
Uuring: E-mobiilsus kui kodumaise autotööstuse väärtuse loomise tõukejõud
Kliimakaitseminister Leonore Gewessler, kliima- ja energiafondi tegevdirektor Theresia Vogel ja Frauenhofer Austria tegevdirektor Wilfried Sihn esitlesid täna uuringut, mille eesmärk on näidata e-mobiilsuse väärtuste loomise potentsiaali Austrias. Uuringu põhisõnum: Väärtuse loomine võib 2030. aastaks kasvada 19 protsenti nelja miljardi euroni ja luua juurde üle 7000 otsese töötaja. Sihni hinnangul võiks laienenud tööstuses – näiteks laadimisinfrastruktuuris – vabalt tekkida veel 1000 töökohta juurde. Sihn sõna otseses mõttes: "E-mobiilsus hävitab töökohad, kuid mitte Austrias." Weil: Kodumaised tarnijad on peaaegu täielikult VKEd ja tehniliselt nii pädevad, et sõidukitööstusesse saab panustada palju oskusteavet.
Muutuste kümnend
Theresia Vogel ütleb: "2020. aastad on kümme aastat, mil mobiilsuses juhtub palju. Üleminek fossiilkütustelt kliimasõbralikule e-mobiilsusele on suurte muutuste ajendiks." Ta ütleb, et kodumaine autoturg kahaneb, kuid igaüks, kes praegu e-mobiilsusele loodab, oleks tulevikus suur võitja. Sihn ja Vogel nõustuvad, et tänapäeva autod – olenemata sellest, milline ajam on kere all peidus – on tulevikus nelja rattaga nutitelefonid. "Ärimudel muutub radikaalselt." Minister Gewessler rõhutab mitu korda, et e-mobiilsus on kohaliku majanduse jaoks tohutu võimalus, tõeline majanduslangus. Laiahaardeline e-mobiilsus on juba täna teostatav, nagu on illustreeritud mõtteeksperimendis: "Kui vahetaksime kõik umbes viis miljonit Austrias registreeritud autot päevast päeva üle elektriautodele, oleks elektrienergia kogutarbimine praegusest vaid 15 protsenti suurem." Kliimakaitseminister soovib 2030. aastaks katta kogu kodumaise elektrivajaduse kliimaneutraalselt.
Abi tööstusele
Kliimasõbralikule liikuvusele üleminekuks "toetame tööstust aktiivselt," ütleb Vogel. Küsimusele jäid minister Gewessleri vastused, kuidas see toetus tegelikult välja nägi, veel üsna ebamäärased: "Kliimakaitsega seotud teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks oleme planeerinud 300 miljonit eurot. Edasised meetmed töötatakse välja ja tutvustatakse hiljem." Wilfried Sihn selgitab, et uuringu raames küsisid paljud VKEd temalt, kust nad saaksid vajalikke oskustöölisi, kuna nõutud on muud kvalifikatsioonid. Ka vastus jäi ebamääraseks. "Muidugi peaksite kahtluse alla seadma ka kogu kooli ja koolitussüsteemi, kuid me ei taha seda suurt tünni praegu avada."