Lõpetage tarbimispettus

Lõpetage tarbimispettus

Pärast Saksa keskkonnaametniku Oliver Eberhardti ettekannet autotootjate ilustatud tarbimisnäitajatest lausus esimehena arutelusid juhtinud "mootorpaavst" Hans-Peter Lenz omasoodu mikrofoni: "Kui brošüüris olevad premium-sedaanid vajavad vaid kolme liitrit, aga tegelikkuses kümme liitrit 100 kilomeetri kohta, siis see on terve meie tööstusharu disgraat!" AVL “Mootor ja keskkond” konverentsi auditooriumist, kus istus arvukalt rahvusvahelisi mootorieksperte, vastu ei tulnud, sest dilemma on üldteada. Rahvusvahelise puhta transpordi nõukogu (ICCT) uuringu kohaselt on tegeliku tarbimise kõrvalekalded määratud standardtarbimisest keskmiselt 25 protsenti; mõne mudeli puhul on lahknevus palju suurem. Fakt, mis häirib ka paljusid uute autode ostjaid, kui nad peavad lubatust oluliselt sagedamini tankima.

Laevastiku diislistamine

Seetõttu on viimane aeg uue Euroopa NEDC sõidutsükkel, mille järgi praegu määratakse standardkulu, asendada realistlikuma meetodiga. See on juba ettevalmistamisel ja kannab nime WLTP (Worldwide Harmonized Light Vehicles Test Procedures) ning plaanitakse kasutusele võtta 2017. aastal. Samas kehtib ka RDE (Real Driving Emissions) seadusandlus, mis nõuab, et katsestendil registreeritud kuluväärtustele lisanduks heitgaaside mõõtmised sõidu ajal. Oliver Eberhardt Saksamaa keskkonnaministeeriumist tutvustas oma ettekandes teekaarti: Esimene RDE pakett uute heitkoguste piirnormidega esitletakse selle aasta novembris, kooskõlastamine toimub 2015. aasta alguses ja kasutuselevõtt on kavandatud 2017. aasta septembrisse. „Autotootjate senised meetmed heitgaaside vähendamiseks ei olnud asjatud; sõidukite arvust hoolimata on õhk oluliselt paremaks läinud,“ Eberhardt. Kuid eelkõige lämmastikoksiidid on endiselt oluliselt üle piirväärtuste, milles Eberhardt süüdistab sõidukipargi “diislitamist”. "Saksamaal on diislikütuse osakaal juba üle 50 protsendi ja trend on tõusev," nendib keskkonnaametnik.

Pardal olev heitgaasi mõõtmine

Helmut List Halli sissepääsualal ehtis AVL-i demosõidukit haagisekonksule asetatud ja vooliku kaudu väljalaskega ühendatud helehall plastikust seljakott. AVL projektijuht Manfred Kogler selgitas, mida Grazis asuva ettevõtte poolt välja töötatud RDE mõõteseade nimega AVL M.O.V.E. PEMS iS tarnib. "Kasutame seda kõigi gaasiliste komponentide mõõtmiseks sõidu ajal, sealhulgas CO, CO2, NO, NO2, NOX. Osakeste arvu mõõtmise lisapakett on kohe-kohe alustamas seeriatootmist ning hetkel on väljatöötamisel veel üks lisapakett osakeste massi mõõtmiseks." Vaid 50 kilogrammi kaaluv mõõteseade töötab eraldiseisvas töös oma pardaakuga ega mõjuta seetõttu mõõtmistulemusi, nagu juhtus vanemate põlvkondade suuremate ja raskemate seadmete puhul. "Kompaktne mõõtesüsteem on praktiliselt konkurentsitu ja mitmed originaalseadmete tootjad on selle juba oma arendusosakonda ostnud," ütleb Manfred Kogler rõõmsalt.

Diislikütuse keerukuse suurendamine

Pidades silmas eelseisvaid rangemaid mõõtmismeetodeid, püüavad mootoritootjad nüüd kõvasti diiselmootorite lämmastikoksiidi ja tahkete osakeste heitkoguseid kontrolli alla saada. Näiteks Audi V6 TDI mootori arendusjuht Stefan Möhn andis ülevaate praegustest strateegiatest. Sellest lähtuvalt tegelevad arendajad praegu mootori hõõrdumise edasise vähendamisega, tuginedes muutuva õlisurvepumpadele ja tõhusamatele turboülelaaduritele ning optimeerides soojusjuhtimist, muuhulgas silindripea ja mootoriploki eraldi jahutamisega. Kerge konstruktsioon, mootori pöörete vähendamine topeltsiduriga käigukasti abil ja jõuülekande elektrifitseerimine peaksid samuti kaasa aitama diisliheitmete vähendamisele. Ühekohalise protsendivahemiku täiustused lähevad aga andurite ja juhtimiselektroonika tohutu jõupingutuse hinnaga. "Kümme aastat tagasi oli diisli juhtimisseadmetel veel umbes 6000 juhtimisparameetrit, praegu on neid üle 54 000," ütleb Möhn.  Sellegipoolest olid eksperdid ühel meelel, et sisepõlemismootor jääb eratranspordis domineerivaks jõuallikaks veel paljudeks aastateks.