NoVA: Laevastikuliit mobiliseerub maksuklubi vastu

NoVA: Laevastikuliit mobiliseerub maksuklubi vastu

Kas uut tarbesõidukite NoVA-d saab veel ära hoida? Selle moto all korraldas Austria laevastikuliit (FVA) oma liikmetele teabeürituse, mis toimus loomulikult veebis. Huvirühmad andsid taaskord väga selgelt mõista, mida nad valitsuse NoVA plaanidest arvavad – nimelt ei midagi! "Tahaksin rõhutada, et me pooldame ka saasteainete heitkoguste vähendamist. Aga see pole lihtsalt õige tee," ütleb FVA esimees Henning Heise. Ta soovib kindlasti valitsuse otsustatud muudatused (kergete tarbesõidukite NoVA kehtestatakse 2021. aasta juulis) ümber lükata ja asendada "mõistlikumate meetmetega".

Alternatiivina kõrgem mineraalõlimaks

Ühing ise on valmis sobivate kontseptsioonide väljatöötamiseks: "Meil on palju teadmisi ja tahaksime kaasa lüüa," ütleb Heise, kes soovib oma muret föderaalminister Leonore Gewesslerile tutvustada. Sõidukimaksude asemel peaks Heise mõistlikumaks oluliselt kõrgemad mineraalõlimaksud, seda enam, et need sõltuvad läbisõidust. Kergete tarbesõidukite NoVA on lausa kontraproduktiivne: "Ma ei saa aru, kuidas selle abil on võimalik süsinikdioksiidi vähendamise eesmärki saavutada. See ei vii meid edasi, vastupidi: see teeks tegelikult rohkem kahju kui kasu," ütleb Heise.

Sidusrühmadel on käes tööriist, mis pakub neile argumente. Ja see läheb aina tugevamaks: Autopargiliit alustas detsembris küsitlusega, milles on osalenud juba enam kui 170 ettevõtte esindajad, kellel omakorda on suvel töös üle 40 000 sõiduki. Eesmärk on uurida kavandatava NoVA tõstmise mõjusid ettevõtte sõidukipargile. See näitab, et 99,2 protsenti küsitletud ettevõtetest kasutab oma olemasolevaid sõidukeid kauem, arvestades uute sõidukite kõrgemaid kulusid. "See tähendab, et vanemad sõidukid, mille heitmed on suuremad, jäävad teele kauemaks," ütleb FVA esimees Heise. Vastupidine, keskkonnale parem efekt ilmneb Saksamaal, kus sõidukid on palju odavamad ja Heise sõnul sõidetakse autoparkides tegelikult vähem aega, st on madalama keskmise vanusega ja seetõttu keskkonnasõbralikumad.

VKEd ja tarbijad kannatavad

Ka teised FVA uuringu tulemused räägivad tarbesõidukite NoVA vastu: kaks kolmandikku ettevõtetest on juba praegu sunnitud oma klientidele edasi kandma suurenenud NoVA-st tulenevad kõrgemad soetuskulud. "See ei puuduta ainult ettevõtteid, vaid lõppkokkuvõttes meid kõiki," rõhutab Heise. Pealegi oli maksutõusu ajastus keset koroonaga seotud majanduskriisi äärmiselt ebasoodne. Küsitletud ettevõtted näevad seda samamoodi. Lisaks ei saa NoVA-l olla nn N1-kategooria sõidukite puhul mingit poliitilist kontrolliefekti. Lõppude lõpuks pole paljude tarbesõidukite jaoks peaaegu ühtegi elektritoitega alternatiivi. See toob kaasa tohutu lisakoormuse, ilma et oleks võimalik pääseda ligi teistele ilma sisepõlemismootorita sõidukitele. 

Kannatavad on peamiselt VKEd ja lõpuks ka tarbijad. Kui massiivsed mõjud oleksid, näitavad FVA arvutusnäited: tänavu tõuseks Mercedes Sprinteri ostuhind 19 563 euro võrra ehk 40 protsenti umbes 68 500 euroni; Opel Movano puhul oleks hinnatõus veelgi suurem. 2024. aastal, kui valitsuse plaani järgi peaks maksimaalne NoVA määr olema 80 protsenti, maksaks Sprinter koguni ligi 76 000 eurot. Opel Movano hind tõuseks siis 30 898 euro võrra: praeguselt 42 647 eurolt netohinnalt muljetavaldavale 73 545 eurole! 

Mudelõpilane Siemens

Siemensi kontsern tõestab, et on veel üks võimalus ja ennekõike ilma maksukiiluta. Veel 2015. aastal teatas ta eesmärgist vähendada CO2 heitkoguseid poole võrra aastaks 2020 ja muutuda kliimaneutraalseks aastaks 2030. Endine eesmärk sai tegelikult täidetud, mille saavutamisse andis oma panuse ka laevastik. Kontsernil on üle maailma umbes 50 000 sõidukit. Steffen Peschel, Siemens Austria autopargi juht ja FVA aseesimees, selgitab, et heitkoguste vähendamine ei põhine ainult elektrisõidukitele üleminekul, vaid kahel muul koos toimival sambal: sõidukite üldise arvu vähendamisel ja alternatiivsete liikumisvõimaluste kasutamisel. 

Vahepeal soovib ühendus jätkata mobiliseerimist NoVA vastu. Kavandatavad edasised sammud hõlmavad nii koostööd teiste ühendustega kui ka kirja saatmist minister Gewesslerile ja “avalduse” esitamist pöördumise, kodanikualgatuse või isegi rahvahääletuse vormis. "Meie jaoks on arutelu alles alanud," ütleb FVA esimees Henning Heise võitluslikult.