Rool oli eile

Rool oli eile

Kõigil, kes veedavad sel aastal suvepuhkuse Rootsis, on hea võimalus kohata “kummitusautot”. Kuid ärge muretsege: erinevalt kurikuulsast valel teel sõitvast juhist – enamasti segaduses juhist, kes on valinud kiirteelt vale mahasõidu – peavad elektrooniliste autopiloodidega juhitavad Volvod kehtivatest liiklusreeglitest kinni isegi paremini kui ükski lihast ja luust juht. 100 Volvo S60 prototüüpi on praegu ambitsioonika projekti "Drive Me" raames igapäevases liikluses kogu Rootsi metropoli Göteborgis. Nad suudavad iseseisvalt püsida õigel sõidurajal, kohandada kiirust kiiruspiirangutega ja sulanduda veerevasse liiklusesse, ilma et juht peaks sekkuma. Nii Göteborgi linnavalitsus kui ka Rootsi transpordiametid toetavad seda ülemaailmselt ainulaadset pilootprojekti ning 2017. aastal plaanib Volvo tarnida klientidele esimesed oma XC90 linnamaasturi mudelil põhinevad autonoomsed sõidukid.

Sõida ja tunne

Kummitusautod olid ka tänavusel Viini mootorite sümpoosionil tuliseks teemaks, sest juhi töövõimetuks muutmine autopiloodi kaudu pakub suurepärast võimalust vähendada drastiliselt nii sisepõlemismootorite kütusekulu kui ka heitgaase. Tarbimist soodustavad tegurid, nagu kontrollimatu gaasipedaali jalgsi liikumine või liiga hiline üleslülitamine, saab välja lülitada, nagu ka sotsiaalselt ebasoovitavad käitumised, mis on seotud kavaleri käivitamise, tõuklemise või kiirrajal hiilimise. "Peaaegu kõik sõidukitootjad töötavad nüüd autonoomse või vähemalt poolautonoomse sõidu kallal," selgitab AVL Listi inseneri- ja tehnoloogiaosakonna tegevdirektor Robert Fischer. Grazi testimistehnoloogia ettevõte on samuti arendusega tugevalt seotud. Tarkvara AVL “Drive” võimaldab autotootjatel kujundada mitte ainult tehnilist raamistikku, vaid ka kummitusautos liikumise kogemust, muutes reisijate tunde, kuulmise ja nägemise mõõdikuteks. "Lõppkokkuvõttes on oluline arenduseesmärk anda autonoomses sõidukis sõitjatele meeldiv ja turvaline tunne," ütleb Robert Fischer.  

Hüpe ja tegelikkus

Mõni nädal tagasi jõudis internetti pilt munakujulisest kaheistmelisest autost, mille katusele oli paigaldatud kaameratorn. Tehnoloogiagrupp Google esitles oma autonoomse sõiduki prototüüpi, millel pole ei rooli, gaasipedaali ega pidurit. Juhil on kõige lihtsamate juhtkäskude jaoks saadaval vaid kolm nuppu: start, park ja hädaseiskamine. Katsesõiduki maksimaalne kiirus on piiratud 40 km/h; katusel olev 360 kraadi pöörlev laser koos teiste asendi- ja orientatsioonianduritega skaneerib pidevalt ümbrust. Google'i projektijuht Christopher Urmson teatas blogipostituses välikatsest 100 isejuhtiva testiautoga. Tema hinnangul on arvutiga juhitavad sõidukid ohutumad kui inimese juhitavad autod, kuna neil pole pimeala, väsimuse ega tähelepanu hajumise probleemi. Urmsoni sõnul kulub Google'i koostöös tööstuspartneritega väljatöötatava isejuhtiva auto turuvalmis versiooni jõudmiseks mitu aastat.

Peter Seipel: Autonoomselt töökojas

Mida lihtsamaks ja turvalisemaks muutub sõitmine juhtide ja reisijate jaoks, seda keerulisemaks muutuvad loomulikult tehnosüsteemid, mis juhivad sõidukeid kiireimal marsruudil punktist A punkti B. Töökodades tuleb end pidevalt kurssi viia uute komponentidega, mida tuleb regulaarselt kontrollida, hooldada ja vajadusel välja vahetada. Näiteks Boschi tehnoloogiagrupis töötab umbes 5000 inseneri turva- ja abisüsteemide väljatöötamisega, mis muudavad automatiseeritud sõidu võimalikuks. Ja tarnija TRW arendab praegu järgmise põlvkonna videokaameraid ja radarandureid, mis suudavad usaldusväärselt tuvastada nii fikseeritud kui ka liikuvaid takistusi ning edastada elektroonilistele abilistele vajalikku teavet sõiduraja hoidmiseks, sõidurea vahetamiseks ning vahemaa ja kiiruse kontrollimiseks. Töökojad rõõmustavad, sest sõiduki keerukusaste suurendab sellega kaasnevaid remondikulusid. Kuid kui jätta kõrvale kõik kained turukaalutlused, on uue sõiduki autonoomia väljakuulutatud eesmärk igati auväärne: hiljemalt 2020. aastaks peaksid vigastuste ja hukkunutega liiklusõnnetused lõpuks minevikku jääma.