Laadimistariifid: suured hinnaerinevused

Laadimistariifid: suured hinnaerinevused

Esiteks hea uudis: elektrihinna tõusust hoolimata on elektrisõidukite laadimine endiselt oluliselt odavam kui diisli (+25,2%) või bensiini (+34,8%) tankimine. Probleem on selles, et turg ei ole ikka veel läbipaistev ja hinnaerinevused üksikute pakkujate vahel on tohutud. Kuigi nõudlus laadimisvõimsuse järele kasvab, on tarbijatel pakkumisi raske võrrelda. Vähemalt esimesed parandused on tehtud AK nõudmisel. Vastutav reguleeriv asutus E-Control võttis kasutusele laadimisjaamade registri, milles kuvatakse ad hoc hinnad. Lisaks olid toetused selgesõnaliselt kavandatud laadimisjaamadele, mis võivad arveldada kWh-des. Sellest hoolimata valitseb endiselt segane hinnadžungel. AK turuanalüüsis torkab eriti silma otsemaksete ehk krediitkaardiga maksmise hirm laadimisjaamas.

2022. aastal, nagu ka eelmistel aastatel, on majapidamises elekter odavaim laadimisviis (5,57 €) ja seega ligikaudu 47% odavam kui laadimine avalikes ja äriliselt kasutatavates laadimisjaamades. Kogemus näitab, et elektrisõiduki kasutamisel toimub keskmiselt 80% laadimisest kodus ja 20% avalikes laadimisjaamades. See "realistlik" tasu vastab 6,57 euro suurusele maksumusele ja on umbes 39% odavam kui lihtsalt laadimine avalikult juurdepääsetavates ja kaubanduslikult kasutatavates laadimisjaamades. 100-kilomeetrise sõidu keskmine maksumus on lepingulise tariifi puhul 5,93 eurot (levinud hinnakujundusmudel), 10,95 eurot (+85%) kindlasummalise tariifi puhul ja 14,83 eurot (+150%) otsemakse puhul. Kollektiivlepingute keskmised hinnad tõusid 2020. aastaga võrreldes +14,5%, kindlasummalistel +178,8% ja otsetoetustel +137,4%. Ka üksikute arveldusmudelite hinnaerinevused on tohutud. Odavaima ja kallima pakkumise vahe on lepingutariifidel 10,94 €, kindlasummalistel tariifidel 13,0 € ja otsemaksete tariifidel 16,2 €. AK seisukohalt on eriti kriitiline see, et puudub ühtne arveldusühik (kWh), mis teeb lihtsa hinnavõrdluse peaaegu võimatuks. Seetõttu kutsub AK üles rakendama avalikult ligipääsetavates ja äriliselt kasutatavates laadimisjaamades laadimisel ühtset arveldust (kWh).

BEÖ esimees Andreas Reinhardt ei suuda mõista süüdistust, et e-poodides valitseb tarbijate jaoks hinnadžungel. "Täpsemat teavet tariifimudelite kohta saate BEÖ liikmesettevõtetelt ja saate neid võrrelda ka nende veebisaitidel." Reinhardt kinnitab, et praegu ei ole Austrias avaliku laadimisinfrastruktuuri eest elektrienergia eest arvete esitamise kohustust. Õiguslik kalibreerimisraamistik teeks selle praegu võimalikuks vaid väikese osa jaoks olemasolevast laadimisinfrastruktuurist. Küll aga väljendavad kliendid üha enam soovi minna üle ajapõhiselt arveldamiselt kilovatt-tundidel (kWh) põhinevale energiapõhisele arveldamisele. "Mõned ettevõtted võtavad juba praegu tasu kWh-de alusel, ilma seaduslikke regulatsioone arvesse võtmata. See kujutab endast konkurentsi moonutamist, eriti nende suhtes, kes tegutsevad vastavalt seadusele," ütleb Reinhardt. Möödunud aasta alguses kutsus BEÖ seadusandjat üles raamtingimusi võimalikult kiiresti kohandama. "Meie ettepanekud on mõeldud selleks, et tagada nii tarbijate kui ka operaatorite jaoks laadimisturu läbipaistvus, et edendada vajalikku mobiilsusele üleminekut ja saavutada kliimaeesmärgid," ütles BEÖ esimees Reinhardt.