Suche
Mein Konto
E-kütustest võib saada kliimapoliitika tipptase
“Mister eFuels” Jürgen Roth hajutab eelarvamusi sünteetiliselt toodetud kütuste vastu ja esitleb koos oma eFuel Alliance Austriaga suurejoonelist projekti Grazi AVL Listis.
E-kütustest võib saada kliimapoliitika tipptase
See arv on muljetavaldav: Austria eFuel Alliance'il oli rohkem kui 100 liiget, enne kui see ametlikult eksisteeris. Sest see on nii ainult praegu, pärast asutamiskoosolekut Viinis. Ja samal ajal kuulutati välja põnev projekt: Grazis asuvale AVL Listi objektile ehitatakse väidetavalt Euroopa kõige uuenduslikumat elektrist vedelaks elektrijaama jaam, mis seab standardid e-kütuste (veest ja süsinikdioksiidist elektri abil toodetud sünteetilised kütused) tootmisele.
„Kui Austria vähendab 2030. aastaks oma süsinikdioksiidi heitkoguseid, nagu nõuab Euroopa kliimaseadus2"Kui tahame heitkoguseid 48 protsenti vähendada, ei saa e-kütuste kiirest turuletoomisest kuidagi mööda," ütleb äsja asutatud Austria eFuel Alliance'i tegevjuht Jürgen Roth. Ta ei taha aga tekitada konkurentsi erinevate tehnoloogiate vahel ega isegi demoniseerida e-mobiilsust. "Me vajame mõlemat, e-mobiilsust ja kliimaneutraalseid kütuseid, see ei ole kas/või, vaid mõlemad/ja. Mõlemad tehnoloogiad koos loovad üksi rohkem kui ühe."
Rohkem kui nišš
Roth näeb e-kütuseid, mille toiteallikaks on roheline elekter, vesi ja jätkusuutlik süsinikuallikas ning mis on seetõttu kliimaneutraalsed, enamat kui lihtsalt lennunduse või laevanduse nišitoode. Mõnikord tõrjuvad poliitilised mängijad neid sellisena.
Ainuüksi Euroopas on 2030. aastal diisel- või bensiinimootoriga vähemalt 200 miljonit autot, prognoosib E-Fuel Alliance, mis Euroopa tasandil hõlmab lisaks naftafirmadele ka Boschi, Mazdat ja Ivecot, aga ka postiteenust ja WKO-d Austrias. Rääkimata kolmanda maailma riikidest, mis on veel väga kaugel toimivast elektromobiilsusest koos vastava tervikliku infrastruktuuriga ja kus seevastu oleks e-kütustele üleminek palju lihtsam.
Palju eeliseid
Nende uute kütuste eelised on ilmselged: saate üle võtta kogu tavakütuse taristu ja varustada autode olemasolevad mootorid põlemistehnoloogiaga kliimasõbralikul viisil. Lisaks on e-kütuste vedelal kujul praktilised eelised, eelkõige see, et kütustel on kõrge energiatihedus ning eelkõige neid saab hoida ja transportida.
Ja ometi puhub selle tehnoloogia pooldajate vastu karm tuul, mida toidavad paljud eelarvamused, nagu Allianz rõhutab: kõige levinumad argumendid e-kütuste vastu on, et need on liiga kallid, ebatõhusad ja üldiselt on saadaval liiga vähe e-kütuseid.
eFuel Alliance soovib selliseid väiteid perspektiivi panna: “See, et e-kütused on tänapäeval veelgi kallimad kui tavalised kütused, ei räägi neile vastu, sest need on alles arengu alguses,” rõhutab Stephan Schwarzer. Energeetikaekspert, kes veel hiljuti juhtis Austria Kaubanduskoja keskkonna- ja energiapoliitika osakonda, tegutseb nüüd eFuel Alliance Austria tegevdirektorina. See muutuks kohe, kui masstootmine algab. Keskpikas perspektiivis on e-kütused kindlasti konkurentsivõimelised tavakütustega.
Tööd tehakse ka energiavajaduse parandamiseks ning e-kütustel on ka efektiivsuse eelis, et nagu mainitud, saab neid ladustada ja transportida, nii et need on terviklikust vaatenurgast väga tõhusad.
Austrias toodetud e-kütused
Peagi aitab efektiivsuse tõstmisele kaasa Austrias toodetud uus tehnoloogia: ajamispetsialisti AVL Listi asukohta Grazis ehitatakse 2022. aastaks power-to-liquid (PtL) süsteem. 1 MW PtL pilootjaam hakkab tulevikus tootma sünteetilisi kütuseid, kasutades rohelist elektrit, taastuvat vesinikku ja süsinikdioksiidi (CO2). Neid kütuseid peaks seejärel olema võimalik edasi töödelda e-kütusteks.
"Potentsiaal on tohutu," ütleb Jürgen Roth, kes on pardal investorina. Kokkuvõttes on projekt väärt kahekohalise miljonilise summa. Rothi sõnul saaks 2030. aastal Austrias toota 240 miljonit liitrit lihtsalt taastuvatest allikatest toodetud üleliigse elektrienergia kasutamisega. Teoreetiliselt võiks tehnoloogiat loomulikult eksportida ka teistesse riikidesse, eriti nendesse, kus on kliimamuutuste tõttu saadaval palju rohkem tuule- ja päikeseenergiat. Ja Rothi sõnul võiks Austria end siin tehnoloogialiidrina positsioneerida.
Hinnad alla 2 euro liiter
Tänu energia taaskasutamisele peaks Grazi tehas töötama äärmiselt tõhusalt, palju tõhusamalt kui võrreldavad tehased, mida juhivad Saksamaa rahvusvahelised ettevõtted. Rothi sõnul on võimalikud kaheeurosed liitrihinnad või isegi madalamad hinnad ning tavakütuste kallinemist arvestades ei heiduta need ilmselt enam 2030. aastal enam kedagi. Grazi süsteemi hakatakse esialgu kasutama näidisotstarbel, esimene kütusetilk peaks voolama 2022. aasta lõpus. Pärast seda oleks katlakivi eemaldamine suhteliselt lihtne ja kiire. Alates 2025. aastast võiks tehaseid ehitada ka rahvusvaheliselt. "Austria võib siin tõesti areneda innovatsiooniliidriks," ütleb Roth, kuid praegu puudub tal poliitiline toetus. Alliansi juht on kindel: "e-kütustest võib saada kliimapoliitika tipptegija."
Schwarzer lisab: "Peame liikuma rääkimiselt tegemisele. On vähe meetmeid, mis suudavad kliimapoliitikas sama palju muuta kui e-kütused."
Turuinstituudi praegune uuring näitab, et e-kütused võivad olla lahendus: kaks kolmandikku austerlastest ei usu, et elektrisõidukid tõrjuvad 2030. aastaks uutes registreerimisnumbrites välja sisepõlemismootoreid. Sellest tulenevalt näeb 80 protsenti küsitletutest vajadust muuta sisepõlemismootoriga sõidukid kliimaneutraalsetele kütustele. Kohtades, kus elektrifitseerimine pole nii lihtne, nagu veoautod ja bussid, ehitusmasinad või isegi vanad autod, on e-kütused lootuse majakas. Viimaseid on ainuüksi Austrias umbes 260 000. Isegi sellistel niširakendustel on suur potentsiaal. Grazi rajatis on nüüd suunatud konkreetselt tootmise energiatõhususe parandamisele ja sellest saab tõeline verstapost.