E-mobiilsus: kus Austria täpselt asub?

E-mobiilsus: kus Austria täpselt asub?

Tänavu on Austrias registreeritud üle 17 000 uue elektriauto. Seda on juba rohkem kui tervel eelmisel aastal: 2020. aastal osteti kokku 15 972 elektriautot. Võrreldes juuli lõpu ajaga oli kasv 195,4%. See tähendab, et 11,2 protsenti kõigist uutest registreerimistest on elektrimootoriga autod. Elektriautode koguarv oli 2021. aasta esimese poolaasta lõpus 59 289 sõidukit. 

Kõige rohkem registreeriti tänavu muide Ülem-Austrias 3430 ühikuga, järgnesid Alam-Austria ja Viin. Burgenland on elektriautode osas tipus, kus tänavu on registreeritud alla 500 uue sõiduki. 

Paralleelselt autode müügiga kasvab kiiresti ka laadimisinfrastruktuur: Austrias on praegu ligikaudu 8600 avalikku laadimispunkti. "See asetab Austria Euroopa ülemisse kolmandikku," ütleb Andreas Reinhardt. Austria Föderaalse Elektromobiilsuse Assotsiatsiooni (BEÖ) uus esimees soovib laadimisinfrastruktuuri laiendamist veelgi edasi lükata. Ühing esindab Austrias üheteistkümne energiaettevõtte huve. "Järgmine oluline samm on eralaadimisvõimaluste kiire laienemine kortermajade maa-alustes parklates." 80 kuni 90 protsenti elektrisõidukitest laetakse kodus või ettevõtte parklas, kus need kaua seisavad. BEÖ boss näeb selles valdkonnas “seadusandliku tegevuse vajadust”: 2022. aasta jaanuarist – muu hulgas BEÖ jõupingutuste tõttu – peaksid juriidilised tõkked olema minevik ja sellele järgnev, näiteks intelligentse wallbox’i paigaldamine kortermajadesse, tuleks oluliselt lihtsustada. 

"Ootame siin eralaadimisvõimsuste märkimisväärset kasvu," ütleb Reinhardt. Kliimaolukorra halvenemist silmas pidades on praegu vaja veelgi rohkem kiirust, et energiaüleminek transpordis üheskoos õnnestuks. "Linzi elamukompleksis läbiviidud laiaulatuslik välikatse näitas hiljuti väga muljetavaldavalt, kui sobiv on elektromobiilsus igapäevaseks kasutamiseks. Kuue kuu jooksul vahetas 51 majapidamist oma sisepõlemismootoriga auto heitmevaba elektriauto vastu – ja olid vaimustuses. Selles välikatses, mida toetas Viini Tehnikaülikool ja mille Linz AG koos partneritega viis läbi elektrisõidukid, suutsime saavutada 5 protsenti elektrisõidukiteta. probleemide lahendamine intelligentse laadimishalduse kasutamisega on teostatav,” ütleb BEÖ esimees. 

Ka Heimo Aichmaier näeb Austriat õigel teel. Aichmaier on üks riigi juhtivaid e-mobiilsuse eksperte. Ta on teemaga tegelenud alates 2004. aastast, töötanud aastaid transpordiministeeriumis, juhib Austrian Mobile Poweri tööstusliitu ja on ettevõtte Smart Mobility Power tegevdirektor. See nõustab ettevõtteid e-mobiilsuse juurutamisel, koostab küsitlusi ja analüüse, pakub kvalifitseerimise meetmeid ja spetsiaalset tarkvara konkreetsete vajaduste väljaselgitamiseks ning sündmuste kontseptsioone. 

Millised on aga suurimad väljakutsed e-mobiilsuse edasisel edendamisel? "Laadimisinfrastruktuur on e-mobiilsuse rakendamise suurima väljakutsena asendanud vahemiku," ütleb Aichmaier. Samuti näeb ta otsustava tegurina erasektorit: igasugune selgusetus elamutesse või garaažidesse laadimissüsteemide paigaldamise ümber tooks kaasa suure ebakindluse. "Peame gaasi vajutama," ütleb ekspert, kes jagab eraviisiliselt oma naisega Mazda MX 30 ja BMW iX3. Samuti kutsub ekspert seadusandjat üles vähendama keerukust, väites vähema bürokraatia poole. Meeldiv on see, et laadimispunktide registris ei pea enam märkima ainult laadimispunktide aadresse, vaid ka infot tehnilise taristu (pistikud, jõudlus jms) ning hinnakujunduse ja makseviisi kohta. 

Austria EL-i võrdluses

Võrreldes EL-iga ei lähe Austrial tegelikult üldse halvasti, mis puudutab vastavat laadimistaristut – ka teedevõrgu osas. Autotootjate ühenduse ACEA andmetel on selles riigis iga 100 kilomeetri tee kohta 6,1 laadimispunkti. See teeb Austriast Euroopas 5. koha. Võrdluseks: Lätis ja Kreekas, mis on EL-i edetabeli lõpus, on vaid 0,2 laadimispunkti 100 kilomeetri kohta. See tähendab, et enne laadimisjaama leidmist tuleb sõita keskmiselt 500 kilomeetrit. Arenguruumi on Austrial muidugi veel kõvasti: Saksamaal on juba 19,4 laadimispunkti 100 kilomeetri kohta, Hollandil esinumbrina koguni 47,5. 

Tegelikult on asjatundjate hinnangul Austrias tegutsemis- ja haridusvajadus endiselt suur: "Kaablid peavad minema sinna, kus on autod, ja need ei tohi olla liiga suured," ütleb Aichmaier autotööstusele antud intervjuus. Enamasti valitakse automaatselt read, mida tegelikult ei vajata. "Näiteks kui keegi rajab kümme parkimiskohta koos laadimisjaamadega, siis pole tal ilmtingimata kümme korda vaja 11/22 kW. Reeglina ei ole kõik kümme autot korraga kohal, sageli saab neid ainult tehniliselt vähem kulutada ja alati ei pea neid korraga nullist 100 protsendini laadima," räägib e-mobiilsuse ekspert. Siin saate säästa palju raha, sest alati ei pea vastavaid kaableid vedama. 
Üldiselt on oluline luua individuaalsed kontseptsioonid ning määrata kindlaks vajalik jõudlus ja infrastruktuur. Elektrilahendused muutuksid ka individuaalsemaks ja detsentraliseeritumaks, näiteks interaktsiooni kaudu fotogalvaaniliste süsteemide või puhversalvestusega. Aichmaieri sõnul on siin avanemas ka uusi ärivaldkondi. 

Üldiselt näeb ta vaatamata arusaamisele, et paljudel töökodade operaatoritel on madalamate hoolduskulude tõttu tuleviku ees kartus, näiteks elektriautode õlivahetuse puudumise tõttu, samas näeb ta võimalusi uuteks sissetulekuallikateks. Tema näpunäide: "Te peaksite järgima kaablit ja vaatama, millised teenused on saadaval." See algab laadimisinfrastruktuuri pakkumisest kuni selle teenindamiseni, mida saaks teha koos elektrikuga meeskonnas. 

Toiteallika pärast pole vaja muretseda: "Meie võrkudele ei pane stressi elektriautod," ütleb Aichmaier. Erasektoris toimub laadimine sageli tavalist toiteühendust kasutades – “akut säästev ja võrgusõbralik”. Ja igatahes: isegi kui teoreetiliselt vahetataks kõik autod ühe hoobiga välja, oleks selleks eksperdi hinnangul vaja vaid 20 protsenti rohkem elektrivõimsust. Tegelikult edeneb „pistikuga sõidukitele” üleminek järk-järgult. Seega on võrkude laiendamine vajalik ainult teatud piirkondades. Lisaks laetakse palju autosid üleöö, kus mahutavust niikuinii piisavalt. 

See ei lähe elektri tõttu ebaõnnestuma

BEÖ juht Reinhardt ütleb: "Praegu lisatakse Austrias oluliselt rohkem tootmisvõimsusi, nagu tuule- ja PV-süsteemid, kui äsja kasutusele võetud elektriautod vajavad elektrienergiat." Ja nii see mõneks ajaks jääbki: "Kui asendame kõik umbes 5 miljonit autot elektriautodega, kasvab elektritarbimine järgmise 40 aasta jooksul 18 protsenti, see on jõukohane ülesanne." Tõsi on aga järgmine: "Vajalik võimsus – kui kõik elektrijuhid ühendavad oma auto õhtul samal ajal – seab elektrivõrgule väljakutseid." Reinhardti sõnul on siin vaja investeeringuid ja intelligentseid lahendusi, et võimaldada palju elektriautosid korraga laadida. "Siiski räägime 30-40 aastast perioodist, mille jooksul peab toimuma võrgu laiendamine." Muidugi ei näe ta pakkumiselünkade ohtu. Energiatarnijad tegid varakult ettemakseid ja on loonud kogu Austriat hõlmava laadimispunktide võrgustiku, mida veelgi laiendatakse. 

Aichmaieri sõnul pole ulatus enam probleemiks. Ja mitte ainult sellepärast, et akutehnoloogiaid on edasi arendatud: "Meie viimane selleteemaline uuring näitas, et 91 protsenti tööpäevasõitudest on alla 100 kilomeetri. Üle kahe kolmandiku tööpäevadel elektriga sõidetud sõitudest on isegi alla 50 kilomeetri," teatab Smart Mobility Poweri boss oma ettevõtte läbi viidud uuringust. Ja isegi nädalavahetustel sõidaks vaid üks protsent küsitletutest üle 300 kilomeetri. "Alam-Austrias, kus tavaliselt tuleb läbida pikemaid vahemaid, on keskmine läbisõit umbes 60 kilomeetrit päevas," ütleb Aichmaier. Kõik need vahemaad pole elektriautode jaoks üldse probleemiks. 

Ja kuidas turg edasi areneb? BEÖ boss Reinhardt ootab edasist kiiret kasvu: "Oleme mobiilsuse ülemineku alguses: elektrimootorid lähevad diiselmootoritest mööda! ​​Selle trendi taga on erinevad rahalised stiimulid elektriauto ostmisest eralaadimisjaamade propageerimiseni. Lisaks kasvab igapäevaseks kasutamiseks sobivate mudelite valikuga ka elanike usaldus alternatiivsete sõiduviiside vastu." Elektriautode uute registreerimiste osas ületab Austria juba praegu prognoosidest, mis põhinevad kliimaeesmärkide saavutamisel.