E-kütused: tankimine kliimakaitseks
Kuna e-kütused on CO2-neutraalsed ja neil on ka olemasolevas sõidukipargis kliimat kaitsev toime, kutsuvad teadlased ja ÖAMTC üles nende laialdase kasutamise üle avatud arutelule.

E-kütused: tankimine kliimakaitseks

Kasvuhoonegaaside heitkoguseid tuleb 2030. aastaks vähendada vähemalt 55 protsendi võrra. Ambitsioonikas eesmärk, mille saavutamisse peab andma oma panuse ka transpordisektor – see on ÖAMTC jaoks samuti vaieldamatu. Liikumisklubi sõnul ei ole Austria föderaalvalitsuse plaanid tugineda ainult elektromobiilsusele ja suurendada massiliselt sisepõlemismootoriga autode makse. ÖAMTC huvigrupi juht Bernhard Wiesinger selgitab: “Palju tõhusam oleks muuta olemasolev autopark kliimasõbralikumaks e-kütustega, sest need säästvad kütused võimaldavad oluliselt CO.2-vaesem või isegi CO2-sisepõlemismootori neutraalne töö. Selle potentsiaali kasutamiseks ei tohi aga sisepõlemismootoreid keelata – nagu on soovitanud üksikud keskkonnaministrid.
Tugev e-kütuste fuajee
Rahvusvahelised eksperdid arutasid ÖAMTC korraldatud sümpoosionil e-kütuste teemat. Helmut Eichlseder Grazi tehnikaülikoolist ütles, et laiaulatuslikku vajadust "puhta" elektri järele Euroopas ei ole võimalik rahuldada. E-kütustega saaks kasutada olemasolevat tanklate infrastruktuuri ja praegust autoparki. Jürgen Rechberger AVL Listist selgitas, kuidas sisepõlemismootoreid saab kasutada CO2-neutraalselt ja et probleem pole mitte mootorites, vaid fossiilsete kütuste põlemises nende sees: Tõrkepunkt: E-kütuste tootmine nõuab palju energiat – see peab tulema taastuvatest allikatest.
2 eurot liiter
Kui e-kütuseid toodetakse Euroopas, eeldab Rechberger tootmiskuludeks umbes 2 eurot liitri kohta. Kui need tuuakse soodsatest piirkondadest, eeldab ta, et liiter maksab umbes euro, sest taastuvelektri tootmine on seal odavam. Rechbergeri sõnul jäävad kulud ligikaudu samasse suurusjärku, mis tekivad fossiilkütuste tootmisel. Kui palju sünteetilised kütused pumba juures maksma hakkavad, sõltub aga suuresti maksustamisest – näiteks sellest, kas nende eest tuleb maksta ka mineraalõlimaksu. Karl Dums Porschest esitles Haru-Oni ("tugev tuul") pilootprojekti:
Tšiilisse tahetakse rajada maailma esimene integreeritud kaubanduslik tehas kliimaneutraalse kütuse tootmiseks, kuna taastuvenergiat on seal külluses. Gerfried Jungmeier Joanneum Researchist kutsus üles vaatama kogu asja: põhjendatud väiteid erinevate tehnoloogiate keskkonnamõjude kohta saab teha ainult elutsükli analüüsi (LCA) osana. See tähendab, et tootmise, kasutamise ja ringlussevõtu või utiliseerimisega tuleb arvestada. Jungmeieri sõnul põhjustab Austria autopark terviklikult vaadatuna praegu kasvuhoonegaaside heitkoguseid ligikaudu 17 miljonit tonni süsinikdioksiidi aastas.2-Samaväärne. LCA-põhiste stsenaariumide tulemused näitavad, et kliimaneutraalsus on 2040. aastaks võimalik e-kütuste ja akuga elektrisõidukitega. Suurim väljakutse: e-kütuste tootmisjaamade kiire ehitamine.