Elektriautod katsestendil

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am und aktualisiert am

Kliima- ja Energiafondi e-mobiilsuse faktikontroll lükkab ümber levinud müüdid elektriautode kohta.

Der „Faktencheck E-Mobilität“ des Klima- und Energiefonds räumt mit verbreiteten Mythen rund um E-Autos auf.
Kliima- ja Energiafondi e-mobiilsuse faktikontroll lükkab ümber levinud müüdid elektriautode kohta.

Elektriautod katsestendil

Austria teedel liigub täna enam kui 80 000 elektriautot – alates 2020. aastast on see arv kahekordistunud. Et saavutada ambitsioonikas eesmärk saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2040, ei ole e-mobiilsus ainus lahendus, kuid see on oluline pusletükk. Kliima- ja Energiafond koostöös Föderaalse Keskkonnaagentuuri ja VCÖ-ga vastab kümnele kõige olulisemale elektromobiilsuse teemalisele küsimusele, et kummutada avalikkuses ringlevad arvukad müüdid või lihtsalt valeinformatsioon. Föderaalse keskkonnaagentuuri arvutuste kohaselt põhjustavad selle riigi umbes seitse miljonit bensiini- ja diiselmootoriga sõidukit umbes 28 protsenti kasvuhoonegaaside heitkogustest (2020. aasta andmed). Keskkonnasõbralike ja energiatõhusate transpordiliikide või transpordivahendite poole pöördumiseks on vaja mitmesuguseid meetmeid.

Föderaalminister Leonore Gewessler on veendunud: "Austria inimesed on muutusteks valmis." E-mobiilsus tagaks puhtama õhu, vaiksemad linnad ja piirkonnad ning suurema kliimakaitse. Kliima- ja Energiafondi läbiviidud olelusringi hindamise analüüs näitab, kui keskkonnasõbralikud elektriautod tegelikult teedel liiguvad. Järeldus: kui vaadata kogu elutsüklit tootmisest ekspluatatsioonini ja energiavarustusest kõrvaldamiseni, siis põhjustavad elektriautod kuni 79 protsenti vähem kasvuhoonegaaside heitkoguseid kui võrreldavad sisepõlemismootoriga sõidukid. Eelduseks on aga, et kasutatakse ainult taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit. Faktikontrollis võeti arvesse ka toorainet puudutavat punkti. On selge, et kõik sõidukid, sõltumata ajamitehnoloogiast, vajavad tootmises ja töös piiratud toorainet. Elektrisõidukite puhul vaadatakse kriitiliselt eelkõige liitiumi ja koobaltit akude tootmiseks. Ülemaailmsed sotsiaalsed ja keskkonnastandardid ning taaskasutuskvoodid muutuvad avalikus arutelus üha olulisemaks.

E-mobiilsus allub dünaamilistele muutustele; sõidukite kallid elektrisalvestussüsteemid muutuvad mastaabisäästu ja uuenduslike tootmisprotsesside tõttu pidevalt odavamaks. Üldine kulude võrdlus faktikontrollis näitab, et praegu kõrgem ostuhind koos oluliselt madalamate kasutuskuludega toob juba mõne aastaga kaasa kulueelise elektriautode kasuks. Selles arvestuses võeti arvesse ka ülemineku riiklikku rahastamist. Holger Heinfellner, föderaalse keskkonnaagentuuri liikumisekspert ja faktikontrolli kaasautor: "Elektriautodel on palju eeliseid: need on madala heitgaasiga, tarbivad vähem energiat ja neid saab kasutada taastuvenergiaga. Kui kasutate ka väiksemat akut, säästate raha, säästate ressursse ja kaitsete kliimat."