Määrdeainete alkeemik

Määrdeainete alkeemik

Mõõteseadme “Tribometer” väike teraskuul libiseb üle terasketta 30 korda sekundis, kaks tundi 100 kraadi Celsiuse järgi ja rõhuga täpselt 50 njuutonit. Nende vahele jääb õliproovi õhuke kile, mis on mõeldud selle määrdeomaduste demonstreerimiseks. Terasketta kriimustuste ja sälkude sügavus näitab, kui hästi on määrdeaine oma tööd teinud. "Me kasutame oma laborites kokku 30 tribomeetrit," selgitab Nicole Dörr, AC2T research GmbH teadusdirektor, millel on ligikaudu 140 töötajat, kes on pühendunud tööstuslike määrdeainete testimisele ja arendamisele. Wiener Neustadtis asuv instituut ei ole mitte ainult Austria triboloogia (pindade kulumise, hõõrdumise ja määrimise uurimine) kompetentsikeskus, vaid seda peetakse ka üheks olulisemaks oma valdkonnas kogu maailmas. „Tänapäevane mootoriõli koosneb suures osas mineraalõlist, poolsünteetilisest või sünteetilisest õlist, aga ka lisanditest, mis võib olla kuni 25 protsenti,“ ütleb Dörr. Allpool on ülevaade ülesannetest, mida need lisandid on ette nähtud:

• Verschleißschutz
• Reibungskontrolle
• Reinigung
• Alterungsverzögerung
• Säureregulierung
• Viskositätsstabilisierung
• Korrosionsschutz

Näide tohutust pingutusest, mis kulub nõutavate määrdeomaduste tasakaalustamiseks, on hapete neutraliseerimine õlis, mis tekib sisepõlemismootori intensiivse kasutamise ja kõrgete temperatuuride tõttu. “Tasakaalustava baasreservina kasutame peeneks jahvatatud lubjapulbrit, mis aga ei lahustu õlis,” selgitab Dörr. Seetõttu kaetakse kaltsiumkarbonaadi osakesed spetsiaalsete pesuainete lisanditega, et need saaksid õlis laiali ja happeid neutraliseerida. Teised, sama peenelt häälestatud lisandid võtavad viskoossuse muutmise ülesande. Ilma selleta muutuks õli külmal temperatuuril liiga paksuks ja kuumal liiga õhukeseks.

Teine AC2T uurimistöö fookus on õli vananemise ja sellega seotud mõjude uurimine määrdevõimele. Laboris simuleeritakse vananemisprotsessi palju kiiremini kui reaalses kasutuses, jättes õli kõrgetele temperatuuridele ja täiendavale hapnikule. "Tegime ka katseid igapäevakasutuses olevate sõidukite mootoriõliga ja saime väga huvitavaid tulemusi," selgitab Nicole Dörr. Muuhulgas selgus, et kulumiskaitse eest vastutav lisand tavalises 5W30 õlis polnud juba 6000 kilomeetri pärast enam tuvastatav isegi parimate mõõteseadmetega. Küsimusele, kas sõidukitootjate soovitatud õlivahetusvälbad pole kuigi helded, vastab keemik diplomaatiliselt: "Puhttehnilisest aspektist oleks kindlasti soovitatav sagedasem õlivahetus, kuid lõppkokkuvõttes tuleb arvestada ka ökonoomsusega."