Autoettevõtted suurendasid likviidseid varasid 2019. aastal 6%, mis on madalaimal tasemel alates 2009. aastast
Müük kasvas 2019. aastal peaaegu ühe protsendi võrra, kõige tugevama müügikasvuga registreerisid Saksamaa ettevõtted. See on Austria auditeerimis- ja konsultatsiooniorganisatsiooni EY praeguse uuringu tulemus. 2020. aastaks on oodata "suurt müügi ja kasumi langust".

Autoettevõtted suurendasid likviidseid varasid 2019. aastal 6%, mis on madalaimal tasemel alates 2009. aastast
Praegune koroonakriis põhjustab autotehaste sulgemist kogu maailmas ja põhjustab uute autode müügi kokkuvarisemist. Tulemuseks on müügi ja kasumi massiline langus, mis kestab mitu kuud. Praeguse kriisiga toimetulemisel saavad autofirmad aga loota suurele finantspadjale: 2019. aasta lõpus oli maailma 17 suurimal autofirmal likviidseid varasid 226 miljardi euro väärtuses – ligi kuus protsenti rohkem kui aasta varem. Suurima likviidsusega oli Toyota ligi 31 miljardi euroga, järgnes Volkswagen ligi 26 miljardi euroga, Honda ja Daimler vastavalt 20 ja 19 miljardi euroga.
Kui likviidsus üle-eelmisel aastal tõusis, siis kasum langes järsult: 17 analüüsitud ettevõtte ärikasum kahanes 13 protsenti ehk 13 miljardi euro võrra 85 miljardi euroni, ärikasum langes 4,9 protsendini, jõudes madalaimale tasemele alates 2009. aastast. Need on 17 maailma suurimat autofirmat kvartaalset auditeerimis- ja konsultatsioonifirmat koostava finantsnäitajate analüüsi tulemused.
„Koronakriis toob sel aastal kaasa enneolematu müügi ja kasumi languse ning autotööstus libiseb sügavale miinusesse,“ ütleb EY Austria tööstustoodete partner ja sektori liider Gerhard Schwartz. "Ja isegi kui järgmistel nädalatel ja kuudel piiranguid leevendatakse ning tootmine ja müük uuesti algavad, kulub majandusel kriisieelsele tasemele jõudmiseks palju aega. Oluliselt suurenenud tööpuudus, ettevõtete pankrotid ja sissetulekute vähenemine pärsivad nõudlust. Autotööstus võitleb kriisi järelmõjudega veel kaua pärast taaskäivitamist ja tõenäoliselt on vaja valitsuse stiimuleid, et meelitada kliente automüüjatele." Samas rõhutab Schwartz, et üldiselt on autofirmad praegu likviidsusega suhteliselt hästi varustatud: "Tööstus peab vastu mitmenädalasele tootmispausile – seda enam, et mõned ettevõtted on viimastel nädalatel juba kasutanud võimalust varuda värsket kapitali ja seeläbi luua täiendavaid likviidsuspuhvreid."
Achilleuse kanna tarneahel
Kui maailma suurimate autofirmade stabiilsus on Schwartzi sõnul tõenäoliselt tänu valitsuse toetusmeetmetele esialgu kindlustatud, siis väiksemate turuosaliste olukord muutub järjest murettekitavamaks: "Globaalne autotööstus on väga keeruline ja väga internatsionaliseerunud süsteem, millel on palju tegijaid – ja mitte kõik pole rahaliselt nii tugevad kui tippettevõtted." Selle süsteemi elujõulisena hoidmine on praegu suurim väljakutse. Pidades silmas piiride sulgemist ja tohutut majanduslikku murrangut, näiteks Hispaanias ja Itaalias, on see heraklese ülesanne, ütleb Schwartz: "Kui tootmine loodetavasti mõne nädala pärast uuesti algab, selgub, kas tarneahelad on vastu pidanud." Halvimal juhul seisaksid autotehased mõni päev pärast käivitamist, kuna puuduvad olulised osad. Schwartz kardab pankrotilainet nii tarnijate kui ka automüüjate seas. "Kõiki ei õnnestu päästa, konsolideerumistrend kiireneb: niipea, kui halvim on möödas, näeme vajadusest sündinud ülevõtmisi ja ühinemisi. Koroona pandeemia on paljudes segmentides turu värisemise katalüsaatoriks."
Kasum langes 2019. aastal oluliselt
Praegune kriis kiirendab juba mõnda aega olnud langustrendi: autofirmade kasumid olid juba eelmisel aastal oluliselt langenud – kokku 13 protsenti ning kasumlikkus oli langenud madalaimale tasemele alates 2009. aastast. „Marginaalid olid juba enne koroonakriisi tugeva surve all,” märgib Schwartz. Analüüsitud 17 ettevõttest kümnes registreeris kasumi langus ja üks ettevõte oli tegevuses miinuses. Põhjuseks olid sageli suured investeeringud elektrifitseerimisse ja digitaliseerimisse, aga ka eriefektid, näiteks diislikriisi pärandprobleemid. Seetõttu olid paljud ettevõtted juba enne pandeemia puhkemist võtnud kasutusele karmid kokkuhoiumeetmed, mis hõlmasid ka töökohtade kärpimist. "Praegust müügimahtu silmas pidades pannakse kõik proovile – kulud peavad langema," ütleb Schwartz. Samas toob ta välja varasemate kriiside kogemused: "Me ei tohi kokku hoida valedest kohtadest. Strateegiliselt olulised projektid, näiteks elektrifitseerimise ja digitaliseerimise vallas, peavad ka edaspidi olema esikohal. Kriisi järgselt tuleb aeg – ja siis on edukad need ettevõtted, kes suudavad teha atraktiivseid ja konkurentsivõimelisi pakkumisi."