Autojuhtide klubid tõrjuvad maksutõusu vastu
Mineraalõli maksu (MöSt) tõus lööb autojuhtidele kõvasti hoobi. ARBÖ kritiseerib valitsuse plaane, kardab kaheklassilist ühiskonda ja rõhutab, et lõppkokkuvõttes peavad kõik need, kes loodavad keskkonnasõbralikele pistikhübriidsõidukitele, rohkem maksma. ÖAMTC nõuab pendeldajatele leevendust. Ka ühendus “Minu auto” lööb häirekella.

Autojuhtide klubid tõrjuvad maksutõusu vastu
MöSt kavandatava 50 protsendilise tõusuga seisavad riigisiseste autojuhtide ees suured lisakulud. Edaspidi tuleb diisli eest maksta 10 eurot ja Eurosuper 95 eest 12,5 eurot rohkem - 50-liitrise paagi täitmise eest, pange tähele. Kui tangid kokku 100 liitrit kütust rohkem kui kaks korda kuus, tuleb eelarvesse varuda vähemalt 20 eurot rohkem; aastas ekstrapoleerituna toob see kaasa 240–300 euro suuruse lisakulu.
MöSt-i tõusust mõjutatud lisakulud puudutavad kõiki registreeritud 5,1 miljonit sõiduautot, sealhulgas keskkonnasõbralikke pistikhübriidajamiga sõidukeid. Lisaks põhimõttelisele ülekohtule, mida selline massimaks endaga kaasa toob, näeb ARBÖ ka arusaamatut mehhanismi. Kliimasõbralik käitumine saab lõpuks karistada.
"Kirjutus"
"Tegelikult on see nali: esmalt tehakse e-mobiilsuse paketi kaudu tarbijatele mitte nii odav pistik-hübriidsõiduk meelepäraseks ja seejärel tõstetakse MöSt-i, nii et kliendid maksavad toetuse eest tegelikult ise. Sellel puudub igasugune loogika ja see meenutab kavaldamist," kritiseerib ARBÖ peasekretär Gerald Kumnig valitsuse plaani.
ARBÖ jaoks näitavad sellised ebaloogilised meetmed, et valitsus ei ole huvitatud eratranspordi rohelisemaks muutmisest, vaid ainult juhtide rahalise koormuse suurendamisest. Auto omamine ja juhtimine muutub tõenäoliselt enamiku austerlaste jaoks taskukohaseks. "Valitsus ei oska muud mõelda, kui maksukruvi keerata seni, kuni tekib kaheklassiline ühiskond. See on mürk sotsiaalsele kliimale ega aita kuidagi kaasa nii olulisele ökoloogilisele kliimakaitsele," kritiseerib Kumnig.
Teised huvirühmad näevad seda samamoodi. "Kui võtta CO2 maksu osas Saksamaa eeskuju, siis praegu kavandatavad hinnatõusud moodustavad kokku umbes 50 senti kütuseliitri kohta. Kliimakaitseseaduses pole aga juttu lubatud kompenseerimismeetmetest. Ettepanek on puhtalt koormav tegevus," ütleb ÖAMTC huvigrupi juht Bernhard Wiesinger. Ta soovitab diferentseeritud lähenemist: "Mõttekas oleks - erinevalt praegusest - maksustada sõidukite omandi asemel hoopis rohkem ettevõtlust. Kastekannu abil ümberjagamine oleks ebaõiglane. Seega nõuame MÖst tõstmise või kütusele täiendava CO2 maksu kehtestamise korral samas summas nii liikluskindlustusmaksu kui ka pendelrändajate hüvitist."
ÖAMTC jaoks pole kahtlust, et transport peab andma ja annab oma panuse kliimakaitsesse. Liikumisklubile on aga täiesti arusaamatu, et kui rääkida kliimakaitsest transpordis, siis räägitakse vaid uutest maksudest. Alternatiivid, eriti säästvad kütused, jäetakse teadlikult tähelepanuta.
"Ei ökoloogiline ega sotsiaalne"
Ühingu „Minu auto – indiviidi liikumist edendav algatus“ esimees Burkhard Ernst ei arva samuti föderaalminister Leonore Gewessleri väljakuulutatud ökosotsiaalmaksureformist suurt midagi: „See maksureform ei ole ei ökoloogiline ega sotsiaalne, sest seda tehakse nende seljataga, kes sõltuvad oma autost: maapiirkondadest, väikeettevõtetest või peredest, kellel pole alternatiive, ei ole vanemaid inimesi ega pendelrändajaid. auto Lisaks tooksid need plaanid kaasa kütuseturismi kadumise ja seeläbi ligikaudu miljardi euro suuruse kahjumi maakassas,“ ütleb Ernst.
Automaatsete maksutõusude asemel oleks hädasti vaja positiivseid stiimuleid tarbijate, keskkonna ja majanduse koormuse leevendamiseks. Ernst: "Alati uued maksud – seda saab teha igaüks. Kus on positiivsed ideed, mis premeerivad kliimasõbralikku käitumist? Näiteks sisepõlemismootoreid saab kasutada ka sünteetiliste kütustega või vesinikuga ja oleks seega ka CO22- neutraalne. Praegustes ettepanekutes seda peaaegu ei arvestata. Eelkõige annaks ökoboonus konkreetse ja koheselt mõõdetava CO-taseme paranemise2-Emissiooniväärtused tähendavad.
Kui tarbija otsustab osta uue sõiduki ja lasta oma vana auto (heiteklassid EURO 0–2) üheaegselt lammutamisele, peaks ta saama 1500 euro suurust boonust. Ernst pooldab 3000 euro suurust boonust elektrisõidukitele ja keskkonnasõbraliku ajamimootoriga sõidukitele. "Majandus, tarbijad ja keskkond võidavad ökopreemiast. See on kiire võit kõigile, mille föderaalvalitsus peaks kiiresti võimaldama," nõuab Ernst.
Ta rõhutab ka kodumaise sõidukitööstuse olulisust: see annab tööd umbes 355 000 inimesele, sealhulgas tarnijatele ning üles- ja allapoole suunatud majandussektoritele, ning umbes 25 000 töötajat on otseselt seotud mootori või käigukasti osade tootmisega. Ernsti sõnul toodavad nad aastas tootmisväärtust üle 15 miljardi euro.