Suche
Mein Konto
47 protsenti autoostjatest jääb oma kaubamärgile truuks
DAT-i aruanne analüüsis uute autode ostjate margilojaalsust: nagu selgub, on tegelik margilojaalsus tugevam, kui inimesed ise usuvad.
47 protsenti autoostjatest jääb oma kaubamärgile truuks
Deutsche Automobil Treuhand GmbH (DAT) avaldab kord aastas täpsed ja esinduslikud faktid autotööstuse tundlikkuse kohta Saksamaal koos DATi aruandega. Regulaarselt avaldatav “Kuu teema” toob esile erinevad aspektid 2021. aasta DAT-i aruandest. Oktoobri kuu teema käsitleb 2020. aasta uue auto ostjat ja tema vaatenurka automargile.
Keskmiselt 36 000 euro suuruse investeeringuga võtsid uute autode ostjad auto mõõdupuuks mitmesuguseid kriteeriume. Kõige sagedamini mainiti näiteks töökindlust, välimust ja disaini ning ostuhinda. Paljud hindamiskriteeriumid võivad olla otseselt seotud kaubamärgiga.
Enesehinnangus ütles 37 protsenti 2020. aasta uute autode ostjatest, et nad on täiesti margitruud. Nende sõnul ostetakse alati sama marki ja vahetus ei tule kõne allagi. Suurem osa uute autode ostjatest (63 protsenti) pidas end aga margivahetajaks. Selle rühma moodustavad ühelt poolt kaubamärgile täielikult avatud ostjad (20 protsenti) ja teiselt poolt ostjad, kes valivad kahe kuni kolme kaubamärgi vahel (43 protsenti). Bränditasemeni jaotatuna paistsid Saksamaa esmaklassiliste kaubamärkide ostjad selgelt silma 56-protsendilise isemääratud kaubamärgilojaalsusega. Kõigi Saksa kaubamärkide puhul oli see keskmiselt 47 protsenti, samas kui importbrändide ostjad said vaid 24 protsenti.
Saksa esmaklassilised kaubamärgid
Tegelik brändilojaalsus, st milline kaubamärk lõpuks osteti, oli aga oluliselt kõrgem kui enesehinnang. Keskmiselt 47 protsenti uute autode ostjatest valis 2020. aastal proovitud margi, millega nad olid varem sõitnud, ning 53 protsenti vahetas ostmisel oma eelmist marki. Huvitav on selles kontekstis ka küsimus, kas autoostjal on varasemalt olnud positiivseid kogemusi ühe või “oma” kaubamärgiga. Väidet “Valisin praeguse automargi, kuna sain sellega enne ostmist positiivseid kogemusi” kinnitas 53 protsenti kõigist uute autode ostjatest. Kõigi kaubamärkide puhul on tegelik brändilojaalsus ostmisel enesehinnangus märgitust oluliselt kõrgem: Saksa premium-brändide ostjaid on 65 protsenti (+9 protsendipunkti võrreldes enesehinnanguga), kõigi Saksa kaubamärkide ostjaid 60 protsendini (+13 protsendipunkti).
Siin torkab silma Volkswageni sõiduauto kaubamärk: 63 protsenti on Volkswageni uuesti ostnud, kuid enesehinnangus oli selle margi poole kaldu vaid 44 protsenti. Maaletooja kaubamärkide ostjate puhul on olukord järgmine: 32 protsenti ütles, et nad on kaubamärgile lojaalsed. See oli tegelikult 40 protsenti. Põnev on näha, kuidas viimaste lojaalsus areneb. Eelkõige on importijatel üha rohkem heakskiitu, mis viitab sellele, et nad teavad, kuidas oma ostjaid veenda atraktiivsete ja uuenduslike toodetega.
Mõned nädalad ja kuud pärast auto ostmist seisid autoostjad hüpoteetilise margilojaalsuse kindlakstegemiseks silmitsi järgmise küsimusega: "Oletame, et teie praegune auto varastati täna ja teil tuleb kogu ostuhind välja vahetada. Millise mudeli te sel juhul ostaksite?" 99 protsendi uute autode ostjate tulemus praeguse margi kasuks näitab, et tollal valitses margile ja mudelile kõrge lojaalsus. Kui vaadata üksikute kaubamärkide tulemusi, siis on 97 ja 100 protsendi vahel üsna kitsas vahemik. Lisaks mõnele Saksa esmaklassilisele ja Saksa tootjale saavutasid selle täieliku 100-protsendilise heakskiidu ka Korea kaubamärgid.